Tondi kasarmud

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Tondi kasarmud on endised militaarehitised Tallinnas Tondi sõjaväelinnakus (Kristiine linnaosas Tondi tänava ääres). Ehitised kuuluvad muinsuskaitse alla.

Peeter Suure merekindluse (laod, raudteed jt) püstitamine muutis piirkonda palju. Tondi sõjaväelinnak ehitati merekindluse teeninduspersonali jaoks. Soome, Liivi ja Põhjalahe kaitsesüsteemi, ametlikult Keiser Peeter Suure merekindluse planeering sai valmis 1907. aastaks.^[1] Sõjaväelinnaku ehitamine algas 1910. aastal ning aastal 1912 alustati punastest tellistest kasarmute ehitamist.^[2] Merekindluse suurtükiväe kasarmud ehitati Dunteni mõisa 1914. aastal sundvõõrandatud maa-alale.^[1]

1918. aastal kasutas kasarmuid keiserlik Saksa armee.

Nõukogude okupatsiooni ajal kasutati kompleksi Nõukogude armee sõjaväelinnakuna. Sel perioodil ehitati territooriumile mitu abi- ja majandushoonet.^[1]

Kasarmud asuvad aadressil Tondi tänav 51, 53 ja 55/57 ning staabihoone Tammsaare tee 25. Kahekorruselistel piklikel kasarmuhoonetel on sümmeetrilised fassaadid. Kasarmuhoonega liitub tagakülje keskel ristuv plokk. Kasarmuhoonetes on avarad ning kõrge laega ruumid. Hoonetel on rikkalikult dekoreeritud monumentaalsed fassaadid, mis on eriti märgatavad hoone keskosas ning külgedel. Dekoor on juugendstiilis: raidkivist karniisid, erikujulised aknasillused, punastest tellistest ja paekivist kombineeritud ladu, paekividest sokkel jm.^[3][4][5]

Hooned olid 2004. aastani seisnud tühjana ja avariilises seisukorras: katused lekkisid, vahelaed olid sisse varisenud, välisseintes olid praod ning kivid olid murenenud. 2004. aastal algasid kasarmute ehitus- ja taastamistööd.^[6]

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal hukkunud kadettidele Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasile ja Aleksander Tederile püstitatud mälestusmärk (nn Tondipoiste ausammas) asus kunagise sõjakooli hoone juures (Tondi tänav 55/57). Ausamba püstitamise algatas endine sõjakooli ülemkolonelleitnant Eduard Rüütel.

Monumendi autor on skulptor Amandus Adamson. Samba vundamendi läbimõõt oli 20 meetrit ja graniidist posti kõrgus üle 8 meetri. Mälestusmärk kujutas kadetti, kes hoiab põlvel oma haavatud sõpra. 1941. aastal monument hävitati.^[7]

Ausammast sooviti taastada juba Saksa okupatsiooni aastail 1942–1943. Erukolonelleitnant Jaak Haua (1993–1997 Kaitsekolledži ülema kohusetäitja) kodanikualgatuse korras jõudis Tallinna linnavalitsus otsuseni ausammas taastada.^[8]

10. märtsil 2009 lisati mälestussambale nurgakivi.^[9] Skulptuuri autor on Jaak Soans. Mälestusmärk taasavati Tallinna päeval, 15. mail.^[10]

Nõukogude ajal püstitatud ausammas tekstiga: "Siin asus 1940–1941 Tallinna Sõjakool, igavene au ja kuulsus tema lõpetajatele, kes andsid oma elu meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest Suure Isamaasõja rinnetel aastail 1941–1945." Rahvuslane Jüri Liim teisaldas ausamba 2008. aasta mais.^[11][12]

Kasarmutes asus sõjakool aastatel 1920–1940. Sõjakool asutati 3. aprillil 1919 nooremohvitseride vähesuse pärast (sõjavägede ülemjuhataja päevakäsk 3. aprillist 1919, nr 125). Õppetöö algas 14. aprillil 1919. Sõjakool asus Tallinnas Tehnika tänaval endise Tallinna Transpordikooli ruumides. Koolis loodi ka jala-, suurtüki- (rühma) ja ratsaväe (eskadroni) klassid. Õpilaste arvu suurenedes tekkis ruumipuudus. Ruumiprobleem lahenes 1920. aasta mais ning sõjakool paigutati Tondi kasarmute kompleksi. 29. augustil 1923 viidi sõjakool Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu.

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal rünnati ka Tondi sõjakooli. Langenud kadettide mälestuseks püstitati hiljem kasarmu ette õuele mälestusmärk.

Aastatel 1929–1937 kandis sõjakool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nime. 1923. aastast kuulus selle koosseisu ka allohvitseride kool. 1936. aastal nimetati allohvitseride kool ümber Kaitseväe Lahingukooliks. 1940. aastal likvideeriti kool Nõukogude okupatsiooni tõttu.

1940. aasta septembris loodi Eesti Vabariigi sõjakooli asemele Nõukogude armee õppeasutus, mis kandis Tallinna Jalaväe Kooli (Таллинское военно-пехотное училищe) ja ka Tallinna Sõjakooli nime. Tallinna Jalaväe Kool tegutses kuni 1941. aasta juulini, kui kool evakueeriti Slavgorodi (Altai krais) ja sealt sama aasta novembris Tjumenisse.^[13][14][15]

Tondi sõjaväelinnakus paiknes Aleksandr Matrossovi nimeline 254. kaardiväe motolaskurpolk (s/o 92953), mis saabus Eestisse 1945. aasta juunis.^[16]

1991. aastal asus kasarmutes julgeolekukomitee staap eesotsas kindralmajor Viktor Tjutjunnikoviga. 19. augustil jagati sõjaväeosas ajateenijatele lahingumoona, et olla valmis väljaastumiseks natsionalistide ja separatistide vastu. 20. augustil jõudis Tallinnasse Pihkva õhudessantdiviisi sõjaväekolonn ja osa transpordivahendeist paigutati Tondile.

1994. aastal inventariseeriti Tondi sõjaväeosa keskkonnakahjustused, mille käigus leiti 45 tonni naftasaadusi. Potentsiaalne reostuskolle oli olmejäätmeid täis kuhjatud vana katlamaja. Peale olmereostuse, autorehvide ning bituumeni- ja tõrvajääkide ei tuvastatud muid jääkreostuse allikaid. Olemasoleva ajaloolise informatsiooni põhjal võib arvata, et alal ei leidu ulatuslikke jääkreostuse koldeid.^[1]

1997. aasta sügisel müüs Tallinna linn 18,63 miljoni krooni eest ligi poole linnakust enampakkumisel Arco Varale.

Esimene asukas taastatud kasarmutes oli turvafirma G4S (endine ESS). G4S-i peahoone (Tammsaare tee 25) asub endise merekindluse staabihoones, mis valmis aastal 1916.^[17]

1990. aastate lõpus ostis Pro Kapital Tondi ja Seebi tänava vahel 12 hektarit maad, mis detailplaneeringu järgi on jaotatud 12 krundiks. Kvartali sisemusse kavatseb Pro Kapital püstitada kahe- kuni kuuekorruselised korterelamud ning Seebi tänava poole neli kuni kaheksakorruselist ärihoonet. Kvartali arhitektuuriline lahendus valmis Eesti ettevõtte EA Reng arhitektide Reino Rassi, Martin Aunini ning Itaalia büroo MSC Associati arhitekti Sergio Levati ühisloominguna. Esimene kasarmuhoone valmis 2007. aasta lõpuks, kaks järgmist 2008. aasta keskel.^[18]

Räämas Tondi kasarmute ehitus- ja taastamistöid algasid 2004. aastal. Piirkonnas on aastatest 1902–1907 säilinud pärit kolm punast kasarmut, klubihoone, tallihoone, sauna- ja vahtkonnahoone ning üks hoovimaja. Tondi 55a pargiala ja tiik korrastatakse, krundi tippu võib tulla palmimaja. Linnaku tänavad kannavad nimesid Sõjakooli, Rivi, Sammu ja Marsi.^[19]

2007. aastal kolis renoveeritud kasarmusse Rahvusvaheline Ülikool Audentes. Kokku leiab ülikooli peahoone kahelt alumiselt korruselt paarkümmend 24 ja 48 istekohaga loenguruumi ning kaks suuremat, 130- ja 140-kohalise auditooriumi. Kolmandal korrusel asuvad õppejõudude avatud kontori tüüpi klaasseintega tööruumid, rektoraat ja teaduskonnad. Kasarmuhoonesse tulevad veel judoklubi Aitado ruumid ning linnaku parki on kavas rajada spordiväljakud.

Audentes taotles Tallinna linnalt 50 aastaks Tondi 55 hoonestusõiguse. Ligi 4000 ruutmeetri suuruse kasarmu kordategemiseks kulus üle 50 miljoni krooni.^[20]

• "Tondi sõjakooli monument taastatakse" // Õhtuleht (2008) 5. jaanuar
• Püüa, Garel. "Tondi kasarmuhoonetesse tulevad stuudiokorterid ja bürooruumid." // Eesti Päevaleht (2006) 28. detsember
• Sepper, Siim. "Tsaariaegsed kasarmud uute asukate ootel" // Äripäev (2005) 1. juuni
• "Tondipoiste" mälestussammas saab nurgakivi – Postimees, 6. märts 2009.

• "Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli loomine ja areng läbi ajaloo."
• Seene, Andres. "Vabariigi sõjakoolide esimesed aastakümned." // Eesti Päevaleht Online (2008) 17. juuni

• Tondi. Казармы и танковый полк
• Военный городок Тонди
• Album Militaar / Tondi kasarmud 2007
• Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas. Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 1215. 25.06.2008. Tallinna Linnaplaneerimise Amet
• Album Tondipoiste mälestussamba nurgakivi asetamine 10.03.2009
• Tondi kasarmud kultuurimälestiste riiklikus registris