Rapla kirik

Rapla kirik
Riik	Eesti
Asukoht	Rapla
Ehituse algus	1899
Ehituse lõpp	1901
Sissepühitsemine	30. september 1901
Koordinaadid	59° 0′ 28″ N, 24° 47′ 42″ E

Rapla Maarja-Magdaleena kirik on kihelkonnakirik Raplas.

1901. aastal valminud Rapla kirik on üks stiilipuhtamaid uusromaani stiili järgivaid ehitisi Eestis. Rapla kiriku omapära teiste maakirikutega võrreldes seisneb eelkõige tema suurtes mõõtmetes ja kahe torniga fassaadis.

Kirikut kasutab Rapla Maarja-Magdaleena kogudus.

Legendid

Legendi kohaselt ehitati Rapla kihelkonna esimene kirik Kuusikule kruusamäe otsa. Asja sellest ehitusest aga ei saanud: ükskõik kui palju ehitajad ka ei pingutanud, töö edenes visalt. Lõpuks said ehitajad aru, et see koht pole Jumalale meelepärane. Proovisid siis kirikut Raikkülasse ehitada, kutsusid mungadki appi. Töö ikka ei edenenud. Mungad palusid öö otsa kiriku müüridel, kuid seegi ei aidanud. Jätsid siis mehed töö katki ja pöördusid nõu saamiseks targa poole. See käskis härjad vankri ette rakendada ja lasta neil ise kivikoormaga astuma hakata. Kus härjad seisma jäävad, seal ongi õige kiriku ehitamise koht. Härjad möödusid Rapla mõisast, sammusid üle jõe ja peatusid hiiepuu all. Nii otsustatigi kirik Vigala jõe äärde rajada.

Mõisahärrade suurimad vihavaenlased olid need, kes usu poole püüdsid, kes uskusid jumalaid, kuid mõisahärrad nendega ei saanud läbi, sest olid kirikute vastased. Kehtna ja teiste ligemkondade mõisahärrade suurim vaenlane oli Rapla kirik. Kui Rapla kirikut ehitatud, siis mõisahärrad pidanud koosolekuid, kuidas Rapla kirikut hävitada. Mõisahärrad said väga hästi Vanapaganatega läbi, sest Vanapaganad ei pooldanud ka kirikuid. Kord sõitnud Vanapagan Kehtnamõisa mõisahärrale külla. Sinna jõudes Kehtna mõisahärra söötnud ja jootnud Vanapagana kõhu täis, siis hakanud usuteadust seletama ja vaidlema. Vanapagan läinud välja, käinud mõisapargis ringi, viimaks mõisahärra tulnud välja ja annud Vanapaganale hää nõu, et visaku Rapla kiriku torn maha. Vanapagan olnud ka nõus sellega, otsinud paraja kivi, roninud mõisa katusele ning tahtnud Rapla kiriku torni maha visata, kuid kivi ei lennanud nii kaugele ja kukkunud Rapla tee äärde Pakamäele maha. See kivi on praegultki Paka mäel ja Vanapagana kaks suurt käe jälge on kivil. Kivi on suurim kivi seal ümbruses. Vanapaganast pole keegi enam peale kivi viskamist näinud.

Ajalugu

Rapla vana kiriku ehitajateks on peetud Padise kloostri tsistertslasi 13. sajandi teisel poolel. Rapla kirik oli pikk ühelööviline hoone, mille idaosas paiknes natuke kitsam kooriosa. Koor oli võlvitud mõneti omapärasel moel: altari kohal kõrgus baldahhiini meenutav kaar, ülejäänud ruumiosa kattis ristvõlv. Koori idaseinas asus kolmikaken.

Et Rapla kirik põles Põhjasõjas müürideni maha, toimus 1738. aastal põhjalik renoveerimine. Tõenäoliselt ehitati siis ka esimene käärkamber. Rapla vanal kirikul oli puust kellatorn. Pärast selle lagunemist ehitati 1795. aastal uus kivist torn, mis oli ühtlasi kirikuaia väravaks.

19. sajandi lõpul jäi kirik Rapla Maarja-Magdaleena kogudusele väikseks, muutus varisemisohtlikuks, ja lammutati. Uue kiriku ehituse algatajaks oli õpetaja Carl Eduard Malm. Moodustati ehituskomitee, kuhu kuulusid kiriku eestseisjad, kohalike valdade esindajad, arhitekt Friedrich Axel von Howen ja ehitusmeister Karl-Rudolf Valdes. Kirikule pandi nurgakivi 1899. aastal. Projekti autor oli Rudolf von Engelhardt, arhitekt Howen muutis aga projekti ja nii erineb tegelikult valminud kirik esialgsest kavandist.

Kirjeldus

Laudadest võlvid olid Rapla uue kiriku ehitamise ajal väga moodsad. Kiriku koor järgib gooti kunsti traditsioone. Hulknurkset apsiidi ümbritseb gooti katedraalide kabelitepärga meenutav madal hoone osa, milles paiknevad abiruumid. Interjööris domineerivad peenikesed poolsambad, millele toetuvad võlviroided suubuvad lae keskel asetsevasse päiskivisse. Ruumi jaotus kaheks korruseks on tüüpiline 19. sajandi kirikuarhitektuurile. Üksteise kohal paiknevad akenderead torkavad silma juba kiriku eksterjööris. Luteri usu kirikutele kehtis ettekirjutus, et kantslist lugev õpetaja peab olema nähtav ruumi igast punktist. Selleks ehitati seinte äärde väärid, kuhu paigutati astmetena tõusvad pingiread. Vitraažakende vapid kuuluvad neile ümbruskonna mõisnikele, kes olid seotud uue kiriku ehitusega.

Rapla kiriku esimese oreli ehitas 1841. aastal kohalik köster Ludwig Johann Karell. Pilli tööiga aga ei kujunenud kuigi pikaks ning 1878. aastal telliti Saksamaalt uus orel, mis viidi üle ka praegusse kirikusse. 1939. aastal valminud heakõlaline vendade Kriisade orel on juba kolmas Rapla kirikus. Kiriku kantsel valmis Christian Ackermanni töökojas 1700. aastal. Altariseina valmistas Rapla kirikule Lübecki päritolu Tallinna meister Quirinus Rabe 1737. aastal. Altarimaali autor on Carl Siegismund Walther (1862).

Stiilipuhta arhitektuurilise lahenduse ja eeskujuliku teostusega umbes 900 istekohaga Rapla kirik mahutab ligi 3000 inimest. Suure ja avara hoone teevad hubaseks altar ja kantsel, elusuurune puidust krutsifiks 15. sajandist ja altariruumi vitraažid. Suurepärast interjööri täiendavad Gildemanni meistrite valmistatud ristimiskivi ja Haanja orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud kontsertorel.

Kirik 2013. aasta mais
Tuulelipp
Rist kirikutornis
Rist kirikuaia väravapostil

Kirikuaed

Rapla kirikuaed on rajatud tõenäoliselt üheaegselt 13. sajandi teisel poolel ehitatud kirikuga. Kirikuaias on säilinud 17. sajandist pärinevad rõngasristid. Piirdemüürid koos väravatega pärinevad tõenäoliselt 19. sajandist ja 20. sajandi algusest. 1923. aastal avati kirikuaias Jaan Koorti kavandatud esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute mälestusmärk. Nõukogude ajal suures osas hävinud mälestussammas taasavati 1989. aastal. ^[1]

Vaata ka

Viited

↑ Rapla kirikuaed kultuurimälestiste riiklikus registris

Välislingid

Rapla kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
"Rapla kirik harju maal." (1868) – Rapla kirikuõpetaja Carl Eduard Malmi (1837–1901) kirjutatud raamat.
Rapla Maarja-Mahdaleena kiriku pühitsemise päeva mälestuseks 30. septembril 1901

[1] Rapla kirikuaed kultuurimälestiste riiklikus registris

[1]