Randtiir
Randtiir | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
Sugukond |
Tiirlased Sternidae |
Perekond |
Tiir Sterna |
Liik |
Randtiir |
Binaarne nimetus | |
Sterna paradisaea Pontoppidan, 1763[2] | |
Randtiiru levik ja rändeteed |
Randtiir (Sterna paradisaea) on kajaklaste sugukonda tiiru perekonda kuuluv lind.
Randtiiru pesitsusaegset arvukust hinnatakse 7000 – 10 000 paarile[3]. Ta pesitseb meresaartel ja lagerannikul, pesa rajab maapinnale.[4]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Randtiir on musta pealaega, sinakashallide tiibadega, muus osas aga täiesti valge sulestikuga lind. Ta on väga sarnane jõgitiiruga, kuid on veidi väiksem (kaalub 90–120 g)[5]. Nokk on tal peenem ja sihvakam ning ühtlaselt punane[5]. Randtiiru jalad on väikesed, jooksmed lühikesed ja erepunased[5]. Liigutustes on randtiir jõgitiirust nobedam[5]. Teiste lindude suhtes on jõgitiir leplik, aga inimest ründab pesa juures veelgi raevukamalt[5].
Randtiiru ja jõgitiiru häälitsused erinevad: randtiiru "krää" on lühem ja karedam.
Käitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Randtiirud toituvad väikestest kaladest, enamasti ogalikest. Saaki nähes jääb randtiir õhus ühe koha peal lendama ning sukeldub seejärel pea ees vette. Tihti püüavad nad kalu üksteiselt kisa saatel ära näpata, isegi õhust.
Randtiirudele meeldib seista rannikulähedastel kividel ning vees asuvatel postidel, näiteks mõrravaiadel.
Levila ja ränne
[muuda | muuda lähteteksti]Randtiir pesitseb Põhja-Jäämere saartel ja rannikul. Atlandi ookeanis pesitseb ta lõuna poole kuni Briti saarteni ja Hollandini, samuti Läänemeres. Vaikses ookeanis pesitseb ta Ohhoota mere põhjarannikul, Aleuutidel ja kogu Alaskal.[5]
Randtiir talvitub Antarktika rannikul. See muudab tema rände harukordselt pikaks. Mõne asurkonna iga-aastane ränne on pikem Maa ümbermõõdust. Näiteks Ida-Siberist talvituma minnes lendab randtiir kõigepealt mööda Põhja-Jäämere rannikut läände kuni Atlandi ookeanini ja siis piki selle idarannikut lõuna poole. Põhja-Ameerikas pesitsevate randtiirude ränne on lühem: nemad lendavad lõunasse kas piki Ameerika ida- või läänerannikut.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2004). Sterna paradisaea. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 11. mail 2006.
- ↑ Birdlife International. "Arctic Tern — BirdLife Species Factsheet". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2008. Vaadatud 17. augustil 2006.
{{cite web}}
: eiran tundmatut parameetrit|dateformat=
(juhend) - ↑ 3,0 3,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
- ↑ Elurikkus. Vaadatud 1. juunil 2024
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 "Loomade elu", 6. kd., lk. 246, joonised 174 ja 175
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Haide-Ene Rebassoo, Laidude raamat. Tallinn, 1972, lk 68.
- Raivo Mänd, Tiirud. Tallinn, 1982, 71 lk.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Randtiir |
- Randtiir andmebaasis eElurikkus
- Liigikirjeldus
- "Randtiir lendab aastas 80 000 kilomeetrit". Postimees, 12. jaanuar 2010
- Randtiirud lõid uue ränderekordi, ERR
Pilte
[muuda | muuda lähteteksti]-
Randtiir Katariina kail
-
Museum specimen