Puri

See artikkel räägib purjetamise mõistest; botaanika mõiste kohta vaata artiklit Puri (botaanika); India linna kohta artiklit Puri (linn); India köögis tarvitatava leiva kohta artiklit Puri (leib); tähtkuju kohta artiklit Purjed (tähtkuju); Eesti venelaste organisatsiooni kohta artiklit Puri (organisatsioon); perekonnanime kohta vaata artiklit Puri (perekonnanimi)

Puri ehk seil on piisavalt tugevast ja tihedast tekstiilist või plastmaterjalist valmistatud ja (vee- või maapinnal asuva) sõiduki kohale kinnitatav tuulepüüdur-pind, mis muundab tuule energia sõiduki liikumisenergiaks.

Laeva, mis liigub (peamiselt) purjede abil ja tuule jõul, nimetatakse purjelaevaks.

Pehmed purjed valmistatakse purjeriidest või kilematerjalist, selliste purjede kumerus on muudetav. Purje tüüp sõltub selle kujust ja kinnitusviisist ning iseloomulikust levikualast, purje nimetus tüübist ja asukohast purjeka purjestuses^[2]. Purjestus on taglase külge kinnitatud otste ja liikidega.

On olemas purje konstruktsioone, mis on nagu püsti paigaldatud tiib (jäik puri), kus horisontaalsuunaline aerodünaamiline tõstejõud võimaldab edasiliikumist. Jäiku purjesid kasutatakse ka võistluspaatidel, mis erinevad kiiluta/sverdita aerupaatidest, sellist purje nimetatakse traditsiooniliselt ikkagi purjeks: jäigaks purjeks või tiibpurjeks.

Kosmoseaparaatidel võib kasutada päikesepurje, mis töötab päikesetuule mõjul.

Liikumapanev jõud tekib õhurõhu muutumisest purje ümber Bernoulli seaduse alusel. Sõidukit liigutav jõud tekitatakse keha asetamisega õhuvoolu, mille tulemusena tekib vektoriaalne suurus, mille väärtus sõltub keha kujust ning gaasi omadustest ja liikumise iseloomust.^[3]

Poomi abil purjelaeva masti heisatavate purjede põhilisi tüüpe.

• 
  Raapuri (mitme raapurjega purjelaeva igal purjel on oma nimetus, näiteks marsspuri)
• 
  Bermuudapuri
• 
  Kahvelpuri
• 
  Ladinapuri
• 
  Huaaripuri
• 
  Lüügerpuri
• 
  Priitpuri

Vanima purjedega laeva kujutis on leitud Kuveidi kõrbest (As-Sabiyah). See kujutis on radiosüsiniku meetodil dateeritud aega 5500–5000 eKr ja seda nimetatakse Ubaidi leiuks. Leitud on kõrkjakimpudest paadi põletatud savist mudel ja ketas, millel arvatakse olevat kahe ridvaga masti kujutis.^[4]

Egiptlased kinnitasid purje ülalt raa ja alt poomi külge. Foiniiklased ja kreeklased purjetasid pärituules ainult raa külge kinnitatud purjega, mida hoidsid alt mitu prassi. Külgtuules ei purjetatud üldse. Raa sai tormi korral taliga langetada. Kui sooviti ankrusse jääda, tõsteti puri lihtsalt üles ja see jäi voltidena raa külge rippuma. Mast ulatus raast kõrgemale ja mastikand toetus stepsile. Masti sai alla lasta ja vintsiga taas püsti ajada. ^[5]

Vanas Roomas hakati kasutama kolmnurkseid topsleid, mis kinnitati masti tippu raapurje kohale. Tugeva tuule korral pandi üles väiksem ja vastupidavam puri. Valdavalt kasutati ühemastilisi purjekaid, kuid keisririigi ajajärgul oli ka kolmemastilisi kaldu vöörimasti ja lühikese tagapool asetseva besaanmastiga purjelaevu. ^[5]

Puri õmmeldi harilikult linasest riidest, harvemini papüürusest või roost. Puunia kalurid triivisid võrkude ees kahe lühikese ridva vahele kinnitatud kõrkjast purje all. ^[5]

On välja arvutatud, et purjelaeva tavaline sõidukiirus antiikajal oli 2,4–4,6 sõlme. Kiirpurjekate kiirus küündis 5,6–6,5 sõlmeni. Näiteks Trafalgari lahingus polnud isegi admiral Nelsoni laev Victory kiirem. ^[5]

• Kutta-Žukovski teoreem (vt ka Martin Kutta ja Nikolai Žukovski )
• Tiivaprofiil
• Tuuletunnel

Puri Merevikis

• Heino Lind, „Valgete purjede saladused”, Kalurikolhoos „Saare Kalur”, Tallinn : 1988 Valgus,
  • https://www.ester.ee/record=b1245635*est
  • http://www.lugeja.ee/record/406754

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Sail seisuga 26.08.2009. Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Sailing seisuga 26.08.2009.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Purjed