Pernes (Pas-de-Calais)

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2023) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Veebruar 2023) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Pernes
[ pɛʁn ]
Pindala: 4,6 km²[1]
Elanikke: 1593 (1.01.2021)[2]
Koordinaadid: 50° 29′ N, 2° 25′ E

Pernes (või Pernes-en-Artois) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.

Pernes asub poolel teel Saint-Pol-sur-Ternoise'i ja Lillersi vahel, teede D70 ja D916 ristumiskoha ümbruses. Seda läbib Clarence'i jõgi, mille läte on naaberkülas Sains-lès-Pernes'is, kohas nimega "Le Buich".

Linna pääseb SNCF TER (piirkondlik ekspressrong) teenustega Pernes-Camblaini jaama, millel on ühendus Calais', Boulogne-Sur-Meri ja Lille'iga.

Rooma päritolu kirjalikud tõendid Pernesi olemasolust pärinevad umbes aastast 823. Linn sõltus rikkast Saint-Riquieri kloostrist. Lugematute sissetungide tõttu tugevdati linna kaitsemehhanisme sajandite jooksul tõeliseks kindluseks. Mõisahärrad ehitasid vallutamatu lossi sooga ümbritsetud künkale. Nagu paljudes keskaja Prantsusmaa linnades, valitses ka Pernesi rida feodaalisandaid. Esimesed neist olid St. Poli krahvid. 1569. aastal olid nad veel oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate lossi, veski, aedade, soode ja kõigi oluliste hoonete peremehed.

1627. aastal müüdi domeen ja parunlus François de Cuinchyle. Tema võlgades poeg pidi selle 1648. aastal loovutama oma võlausaldajale Pierre de Predhomme d'Haillyle. Linn jäi Cuinchy perekonna juhtimise alla, kuni liin 1772. aastal välja suri. Seejärel läks isandkond Wassier' krahvile. Vaatamata krahvi emigreerumisele välismaale ei võtnud Prantsuse revolutsioon 1792. aastal perekonnalt omandiõigust, kuna nad olid Belgia kodakondsusega.

1520. aastal võõrustas linn François I-t, kui ta valmistus lahinguks Henry VIII-ga, mille tulemuseks oli Kuldrõiva väli.

• Müürilõik linnusest, mis purustati Prantsuse revolutsiooni ajal.
• Vallamaja, mille kell pärineb 1586. aastast.
• St. Peteri kirik (16.-19. sajand). Ristimisnõu on 16. sajandi algusest. Sinna on maetud endised mõisnikud.
• Sõjakalmistu haudadega Esimesest ja Teisest maailmasõjast.
• Kaks tuuleveskit.

• Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend