Salat

See artikkel räägib taimeperekonnast; toidu kohta vaata artiklit Salat (toit)

Salat
Mürksalat Lactuca virosa
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Astrilaadsed Asterales
Sugukond	Korvõielised Asteraceae
Triibus	Cichorieae
Perekond	Salat Lactuca

Salat (Lactuca) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Teaduslikult kirjeldas salateid esimesena Carl von Linné 1753. aastal.

Salateid on sadakond liiki. Umbkaudse hinnangu järgi kasvab neist 40 Aasias, 33 Ida-Aafrikas, 17 Euroopas ja kümmekond Põhja-Ameerikas. Salatite levila ulatub 50–55° põhjalaiuseni, aga erandi moodustab siberi piimikas, mis kasvab kuni 70° põhjalaiuseni. Enamik liike kasvab merepinnast kuni 600 m kõrguseni, aga mõned, näiteks Lactuca alpestris, Lactuna altaica, tatari piimikas ja Lactuca tenerrima kasvavad kuni 2 km kõrguseni.

Salati vartest imbub lõikamisel valget piimmahla ja sealt tuleb ka taime ladinakeelne nimi Lactuca. Lactus tähendab ladina keeles 'piim'.

Salatid on tavaliselt ühe- ja kaheaastased taimed, vähem leidub mitmeaastasi salateid. Nad kasvavad 1–18 dm, üksikud liigid kuni 4½ m kõrgeks. Vars on püstine, mõnel liigil ogaline.

Lehed moodustavad kodariku, mis kasvab välja maapinnalt. Kujult on eri liikide lehed väga erinevad, mõnel isegi karvased. Abilehti pole.

Salatitel on korvõisik. See asub tavaliselt üksikuna, aga mõnel liigil on rohkem õisikuid ning need moodustavad pöörise või kobara. Kroonlehed on kõige sagedamini kollased, aga võivad olla ka valged, sinised või lillad.

Salati vili on seemnis. Seemnised on eri liikidel eri värvi: valgest üle punase ja helepruuni kuni mustani. Seemnise küljes on pikkade valgete karvadega pappus. Seemnised levivad tuule abil.

Paljud salatid on levinud umbrohud.

Salatite diploidne kromosoomiarv on 18.^[1]

Salatis sisalduv taimne klorofüll tõrjub ohtlike kemikaale (näiteks metalle ja pestitsiide).^[2]

Salatite lehtedes ja piimmahlas leiduvatest ainetest on kõige levinum vesi.

Salateis leidub triterpeene ja nende ühendeid, mis koos veega moodustavad lateksisarnase aine. Nende triterpeenide seas on alfalaktutserool ehk taraksasterool, mis on saanud nimetuse võilille ladinakeelse nime Taraxacum järgi, sest seda leidub ohtralt võililles. Samuti leidub salatites beetalaktutserooli estreid, näiteks laktukooni ja laktutseriini. Veel leidub beetaamüriini ja germanikooli.

Salateis leidub seskviterpeenlaktoonipõhiseid mõruaineid, peamiselt laktutsiini ja laktukopikriini (vt joonist), samuti nende oksalaate ja sulfaate. Mõnel inimesel põhjustavad need ained kontaktallergiat, mida nimetatakse salatiallergiaks: sellised inimesed ei tohi salatit puudutada. Paljud selles ja eelmises lõigus mainitud ained on nimetatud salati ladinakeelse nime järgi, sest need avastati salati keemilist koostist uurides.

Salateis leidub seskviterpeenipõhist fütoaleksiini A-letutseniini, mis on nimetatud salati ingliskeelse nime lettuce järgi.

Salatites leidub A-vitamiini, laktukaksantiini, eeterlikku õli kumariini, mis annab salatile maitse, mineraalaineid ja füllokinooni ehk K1-vitamiini.

Veel leidub salatites mitmesuguseid flavonoide, näiteks kvertsetiini, mis sai nimetuse tamme ladinakeelse nime Quercus järgi, apigeniini, lutoliini ja luteoliini. Need ained on üldiselt antioksüdandid ja mõjutavad immuunsüsteemi.

• Lactuca sect. Mulgedium – piimikas
• Lactuca biennis – kaheaastane salat
• Lactuca canadensis – kanada salat
• Lactuca quercina – püstsalat
• Lactuca sativa – aedsalat
  • Lactuca sativa var. angustana – spargelsalat
  • Lactuca sativa var. capitata – peasalat
  • Lactuca sativa var. capitata Butterhead-rühm – võisalat
  • Lactuca sativa var. capitata Crisphead-rühm – jääsalat
  • Lactuca sativa var. crispa – lehtsalat
  • Lactuca sativa var. longifolia – rooma salat
• Lactuca serriola – noollehine salat
• Lactuca sibirica – siberi piimikas
• Lactuca tatarica – tatari piimikas
• Lactuca virosa – mürksalat