Sauron
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2019) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Sauron on peategelasi ja ka peamine antagonist J.R.R. Tolkieni triloogias "Sõrmuste isand". Ta on Võimusõrmuse looja.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Maia, Sõrmuste Isand. Algselt sepp Aulë maia Sauron, kelle nimi tähendab "põlatud", sai Musta Isanda Melkori peamiseks abiliseks. Pimeduseajastul, kui Melkor valitses Utumnos, ja Täheajastul, kui Melkor oli valarite ahelais, pesitses Angbandi kurjuse kantsis. Beleriandi sõdade ajal teenis Sauron oma isandat hetkeni, mil too heideti Esimese Ajastu lõpul Tühjusse. Sauron ilmus Keskmaale tagasi Teise Ajastu viiendal sajandil Annatarina ehk Annete Isandana. 1500. aastal õnnestus tal meelitada Eregioni haldjasepad valmistama Võimusõrmuseid. Seejärel muutis ta end Sõrmuste isandaks, sepistades Ühe Sõrmuse. Järgnenud sõjas haldjatega aastail 1693–1700 laasta Sauron Eregioni ning haldjate hävitamist takistas vaid nuumenorlaste abiväe saabumine. Järgmised 1500 aastat suurendas Sauron oma võimu Mordoris valitsedes ning allutas endale Ida ja Lõuna rahvaid. Lõpuks astusid nuumenorlased 3262. aastal tema vastu sõtta ja nende vägi oli nii võimas, et Sauron alistus neile. Kui ta ei suutnud neid sõjas võita, suutis ta ometi nende moraali põhjalikult laostada. See läks tal nii edukalt, et tõi kaasa kogu Nùmenori täieliku hävingu. Selles kataklüsmis hävis ka Sauroni ilus keha. Kuid tema vaim pages Mordorisse ning Ühe Sõrmuse abil muutis ta end Mustaks isandaks, kardetavaks sõdalaseks, kelle mustaks põlenud nahal oli must soomusrüü ning kelle peas põlesid õudu kiirgavad silmad. Kuid seegi keha hävis Teise Ajastu lõpul pärast seda, kui haldjate ja inimeste Viimne Liit oli teda võitnud ja tema sõrmest oli raiutud Üks Sõrmus. See jäi aga hävitamata, mis võimaldas Sauroni vaimul taas jõudu koguda. Kolmanda Ajastu 1000. aasta paiku andis ta endale suure lauta Silma kuju. See sarnanes hiiglasliku kassisilmaga, kuid oli täis viha, seda ümbritsesid leegid ja pimedus. Ligemale kaks tuhat aastat peitis Sauron end Sünklaanes ning teda tundi Dol Gulduri Surnumanaja nime all, samal ajal kui Sõrmusevaimud, orkid ja metsikud kuningad vaenasid tema korraldusel duunedane ja nende liitlasi. 2941. aastal tuli Sauron taas Mordorisse ja alustas Musta Kantsi taastamist. Sauroni õnnetuseks läks Üks Sõrmus samal aastal kääbik Bilbo Paunaste valdusse. Ja veelgi suurem ebaõnn saabus Sauronile siis, kui 3018. aastal, vaid mõni kuu enne Sõrmuse Sõja algust võttis Frodo Paunaste ette Sõrmuse retke, mis lõppes Ühe Sõrmuse hävitamisega Turmamäe tules. See tõi taas, ja sedakorda lõplikult kaasa Sauroni kadumise varjudesse ning tema vaim ei ärganud enam kunagi.
Sauron oli Keskmaa vabade rahvaste suurim vaenlane Teisel ja Kolmandal Ajastul. Kunagi ammu oli ta olnud Morgothi teener, kuid pärast Morgothi lüüa saamist sai Sauronist endast Must isand, kes tahtis allutada enesele kogu Keskmaa. Ta valmistas Isanda Sõrmuse, et allutada teised oma võimu ning tahtmise alla, kuid lõpuks sai just tänu sõrmusele võimalikuks tema hävitamine.
Sauron oli ise kunagi Maiar – üks hingedest, kes aitas teenida väge nimega Valarid. Sauron loodi varem kui maailm ise. Alguses polnud ta tumedate mõtetega ega õel. Alguses oli ta Aulë teener. Aulë oli kunstide ja käsitöö meister ja Sauron õppis temalt palju valmistamise, sepistamise ja loomise kohta.
Kuid Sauronit hakkas tõmbama Melkori tugevuse ja võimu poole – soovides valitseda kogu maailma üle. Sauron järgis Melkori ja seadis asjad tema tahtmist mööda uskudes, et järgides Melkorit saavutavad nad parima. Melkorist sai aga Morgoth. tume vaenlane, ja Sauronist sai vägevaim ning õelaim olevus tema teenistuses.
Morgoth lasi rajada kindluse Utumnosse, kaugele põhja Keskmaale. Sauron aga andis käsu Angbandi kindlusele, mis oli ehitatud ranniku lähedale, kaitsta neid Valarite rünnakute eest Kadumatutelt Maadelt üle mere. Kui Valar sai teada haldjate ülestõusust Keskmaal otsustas ta alustada sõda Morgothi vastu. Vägede lahingus võeti Morgoth vangi, kuid Sauronil õnnestus peituda Angbandi ning ta põgenes vangistusest.
Morgoth oli Valari juures vangistuses kolm ajastut. Pärast Morgothi vabastamist varastas ta juveelid, mida kutsuti Silmarillideks ja mis olid valmistatud suure haldjameistri Feanori poolet, ning naasis Keskmaale. Feanor ja paljud tema õpilased Noldoris järgnesid Morgothile võtmaks tagasi Silmarillid.Puhkes sõda juveelide päraset ning see sõda kestis enamuse Esimesest Ajastust.
Taas sai Sauronist Morgothi teener: Morgoth lasi üles ehitada Angbandi kindluse, mis oli tema esmane kaitse ja ta jättis Sauroni sinna ülevaatajaks kuni ta ise eemal viibis.
Sauron sai targaks, tugevaks ning õelaks. Kõik kartsid teda ja tema piinamisviise.Ta oli ka osav manaja ning võis vabalt kuju muuta, samuti võis ta olla väga libekeelnde lipitseja kui soovis.Sauron lõi hundid vangistades hirmuäratavad vaimud kohutavate elajate kehadesse.Veel üks tema loodu oli vampiir Thuringwethil, keda ta kasutas kui käskjalga.
Aastal 457 Esimesel Ajastul ründas Sauron haldjate kindlust Tol Sirioni saarel. Kui haldjad hirmust üle said olid nad sunnitud sealt põgenema. Tol Sirion nimetati ümber huntide saareks ja Sauron võttis vahitorni oma kontrolli alla. Sellest alates jagas tema seal käsklusi ja tema lasi Morgothil siseneda Beleriandi.
Morgothi käsul tappis Sauron Barahiri – mehe, kes oli leidnud grupi järgijaid ning astus nendega koos Morgithile vastu. Sauron meelitas ära Gorlimi – ühe Barahuiri järgija pakkudes talle vastutasuks Barahiri asukoha paljastamise eest võimalust taasühineda oma kadunud naisega. Kui Gorlim oli Barahiri asupaiga öelnud ütles Sauron talle et ta naine on surnud, ning tappis ka Gorlimi täites nii oma lubadeuse nende taasühinemise kohta. Seejärel saatis Sauron oma teenrid Barahiri ja tema järgijaid tapma.Sauroni väe kapten lõikas ära Barahiri käe milles oli Barahiri sõrmus ning viis selle märgiks Sauronile, et ülesanne on täidetud.Kuid Barahiri poeg Beren jälitas neid, ta mõrvas kapteni ning võttis tagasi oma isa sõrmuse.Veel neli aastat veetis Beren Morgothi teenreid jälitades ja tappes, kuni ta kohtas Luthieni ja armus. Beren nõustus Luthieni isa Thingoli tingimustega, et ta toob tagasi Morgotilt ühe Silmarilli ning saab vastutsuks võimaluse Luthieniga abielluda.
Beren läks välja koos Finrod Felagundiga ja veel kümne kaaslasega. Kui nad olid juba Libahuntide saare lähedal, kasutas Finrod oma võimeid ja muutis nad orkideks, kuid Sauron hakkas kahtlustama, et nad pole need, kellena nad näivad olevat ning tuli ise tornist alla seda kontrollima. Sauron ja Finrod pidasid maha suure duelli, mille Sauron võitis. Ta heitis Bereni koos Finrodi ja teiste kaaslastega koopasse, kus olid hundid. Üksteise järel murdsid hundid nad maha, kuni alles jäid vaid Beren ja Finrod. Sauron jättis Finrodi teadlikult viimaseks, kuid kui Sauron saatis hundid Bereni järele, siis Finrod ründas hunte ja langes võideldes, kuid Beren pääses minema.
Luthien koos Huaniga tuli Berenit päästma huntide saarelt. Sauron kuulis Luthieni seal laulmas ja saatis hundid neile kallale. Huan tappis kõik hunid, ka kõige võimsama, kuid too jõudis veel enne surma Sauronile teate viia. Seepeale läks Sauron ise sinna kohutava hundi kujul. Huan heitis oma hirmu kõrvale, aga Luthien viskas Sauroni peale nõiutud keebi ning Huan ründas teda seejärel.
Pika võitluse ajal muudab Sauron korduvalt kuju, muutudes kord hundiks, kord maoks ja ning võttes vahel ka oma õiget kuju. Kuid Huan paiskab ta maha ja Luthien annab Sauronile valida, kas ta loovutab Huntide saare talle või ta saadab ta kehatult tagasi Morgothi juurde. Ja lõpuks Sauron alistub ning lendab nahkhiirena Angbandi. Luthien päästab Bereni ja koos jätkavad nad silmarillide otsingud.