Narvik

Narvik
norra Narvik
Narviki vapp
Pindala: 6,8 km²
Elanikke: 14 051 (2023)
Koordinaadid: 68° 26′ N, 17° 26′ E

Narvik on linn Norras Nordlandi maakonnas Ofoteni ringkonnas põhja pool põhjapolaarjoont Ofotfjordeni idaosa lõunarannikul Rombakeni ja Beisfjordeni vahelisel Narviki poolsaarel, Narviki valla keskus.

Golfi hoovuse tõttu on kliima suhteliselt leebe. Kuigi linn paikneb põhjalaiusel 68°25', on külmima kuu jaanuari keskmine temperatuur –4,5 °C ja aasta keskmine temperatuur 3,7 °C.

Narvikis on tähtis sadam, mis Golfi hoovuse tõttu on aasta ringi jäävaba. Selle kaudu eksporditakse Rootsi Kiruna piirkonna rauamaaki.

Narviki raudteejaam on Euroopa põhjapoolseim raudteejaam (pisut lõunapoolsem on Murmanski raudteejaam. Lõuna-Rootsist saab sinna Kiruna kaudu sõita ilma ümberistumisteta. Ülejäänud Norra raudteevõrguga (mille põhjapoolseim jaam on Bodø raudteejaam) ühendus puudub.

Linna lähedal on Narviki Framnesi lennujaam, mis teenindab ainult väiksemaid lennukeid. Umbes 80 km kaugusel Evenesi vallas on suurem lennujaam – Harstad/Narviki lennujaam.

Asula tekkis pärast seda, kui rajati raudtee Malmbanan Kiruna rauamaagimaardla paremaks kasutamiseks.

Teise maailmasõja ajal oli Narvik Saksamaa sõjatööstusele eriti tähtis, sest sealtkaudu viidi Saksa okupatsiooni ajal Norrast Saksamaale Rootsi rauamaaki. Seda veeti sealt eriti Emdenisse, mis oli peaaegu kogu 20. sajandi jooksul põhiline sadamalinn, kust rauamaak Ruhri piirkonda saabus.

9./10. aprillil algas Narviki lahing linna vallutamiseks. Lahingu käigus purustasid Saksamaa pommituslennukid Heinkel He 111 suure osa linnast.

Sadam ja linn jäid peaaegu sõja lõpuni sakslaste kätte.

Pärast sõda taastati linn peaaegu täielikult.

Narvikis on sündinud kahevõistleja Kristian Hammer ja džässlaulja Kjersti Stubø.

• 
  Narviki panoraam
• 
  Vaade linnale
• 
  Narvik Teise maailmasõja ajal
• 
  Kiruna–Narviki rong

 Narvik – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis