Masina-traktorijaam

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Masina-traktorijaam (ka masina- ja traktorijaam, lühend MTJ) oli Nõukogude Liidus, sealhulgas Eesti NSV-s, aastatel 1928–1958 tegutsenud majandusüksus.^[1] Masina-traktorijaamad haldasid traktoreid, põllutöömasinaid ja transpordivahendeid, teenindades nendega kolhoose.^[1]

Eestis loodi esimesed masina-traktorijaamad 1941. aastal.^[1] Enne seda tegutsesid Eesti vabariigis 1920. ja 1930. aastatel samalaadsed traktorijaamad, mis võisid kuuluda riigile, ühistutele või olid eraomandis.^[1]

Eesti NSV-s taastati masina-traktorijaamad ja hobu-masinariistade laenutuspunktide võrk masina-traktorijaamade juures 1944. aastal. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Eestimaa K(b)P Keskkomitee 14. detsembri 1944. aasta määrusega nr 380^[2], kohustati Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaati, partei maakonnakomiteesid ning valla ja maakonna täitevkomiteesid üle andma tasuta võõrandatud ja ostetud põllumajandusmasinad, inventar, kariloomad, ehitised ja vara eeskätt masinatraktorijaamadele ja hobu-masinnatate laenutuspunktidele. Pärast MTJ-de ja hobu-masinriistade laenutuspunktide vajaduste täielikku rahuldamist ülejääv osa masinaist, inventarist, kariloomadest ja varast üle anda maatameeste ja kehviktalunike majapidamistele, hiljemalt 1. veebruariks 1945. aastal ning taastada Eesti NSV territooriumil 23 masina-traktorijaama vähemalt 10 traktoriga igaühes ja vähemalt 250 hobumasinriistade laenutuspunkti vähemalt 15 hobusega igaühes, võttes aluseks 1941. a. esimesel poolel kehtinud MTJ-de ja hobumasinriistade laenutuspunktide võrgu;.

1. Tallinna MTJ, Harju maakond Lagedi mõisas
2. Rapla MTJ, Harju maakond Rapla Alu mõis
3. Vasalemma MTJ, Harju maakond Munalaskme mõis
4. Järva-Jaani MTJ, Järva maakond Järva-Jaani, osa Orina mõisas ja Võhmuta vallas ja Orina põllumajanduskoolis
5. Paide MTJ, Järva maakond Mäo mõisas
6. Taebla MTJ, Lääne maakond Taebla mõisas
7. Sipa MTJ, Lääne maakond, Sipa
8. Pärnu-Jaagupi MTJ, Pärnu maakond Halinga mõisas
9. Vändra MTJ, Pärnu maakond Vändra mõisas
10. Kilingi-Nõmme MTJ, Pärnu maakond Kiriku mõisas Saarde
11. Viljandi MTJ, Viljandi maakond Viljandi Soome tänav 3, Vaksali tänav 17
12. Põltsamaa MTJ, Viljandi maakond Põltsamaa Kuuse tänav 5
13. Palamuse MTJ, Tartu maakond Palamuse kiriku mõis
14. Alatskivi MTJ, Tartu maakond, Alatskivi
15. Tartu MTJ, Tartu maakond Raja talu
16. Rannu MTJ, Tartu maakond Arbi talu Elva vallas
17. Keeni MTJ, Valga maakond Keeni mõis
18. Võru MTJ, Võru maakond Parksepa talu nr. 31 Võru vald
19. Pikajärve MTJ, Võru maakond, Koidu talu Urvaste v. 27
20. Saare MTJ, Saare maakond Kaarma-Suuremõisa vald Kuressaare
21. Jõhvi MTJ, Viru maakond Edise mõis
22. Vihula MTJ, Viru maakond Vanamõisa mõis mtk. A-25, A-27 ja A-29
23. Rakvere MTJ, Viru maakond Voore mõis

1958. aastal muudeti Nõukogude Liidus masina-traktorijaamad remondi-tehnikajaamadeks.^[1]

• masina- ja maaparandusjaam (MMJ)
• Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee
• Kolhooside ehituskontor (KEK)
• Teede Remondi ja Ehituse Valitsus (TREV)

• Kui traktorijaamadel olid oma ajalehed Pärnu Postimees, 10. jaanuar 2010