Matti Vanhanen
| Matti Vanhanen | |
|---|---|
 Matti Vanhanen (2020) | |
| Soome rahandusminister | |
|
Ametiaeg 9. juuni 2020 – 27. mai 2021 | |
| Eelnev | Katri Kulmuni |
| Järgnev | Annika Saarikko |
| Eduskunta spiiker | |
|
Ametiaeg 7. juuni 2019 – 9. juuni 2020 | |
| Eelnev | Antti Rinne |
| Järgnev | Anu Vehviläinen |
| Soome peaminister | |
|
Ametiaeg 24. juuni 2003 – 22. juuni 2010 | |
| Eelnev | Anneli Jäätteenmäki |
| Järgnev | Mari Kiviniemi |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
4. november 1955 Jyväskylä, Soome |
| Erakond | Soome Keskerakond |
| Alma mater | Helsingi ülikool |
| Autogramm |
 |
Matti Taneli Vanhanen (sündinud 4. november 1955 Jyväskyläs) on Soome poliitik, 1. veebruarist 2022 kuni 4. aprillini 2023 Eduskunta esimees.
Ta oli Keskerakonna esimees aastatel 2003–2010. 2006. aasta teisel poolel oli ta Euroopa Nõukogu president. 8. juunil 2020 esitas Soome Keskerakond Vanhaneni rahandusministri kandidaadiks ja 9. juunil sai ta Soome rahandusministriks.[1][2] Mais 2021 astus Vanhanen ametist tagasi.[3]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Vanhanen õppis ülikoolis politoloogiat ja sai 1989 sotsiaalteaduste magistriks.
Töö
[muuda | muuda lähteteksti]Vanhanen töötas 1985–1988 kohalikus ajalehes Kehäsanomat ajakirjaniku ja 1988–1991 peatoimetajana. Oma kolumnis "Soomemaa" mõistis ta karmilt hukka juulis 1985 Helsingis toimunud meeleavalduse Eesti iseseisvuse toetuseks, nimetades seda demonstratsiooni provokatiivseks. [viide?]
1980–1983 juhtis ta Keskerakonna noorteorganisatsiooni. 1981–1984 oli ta Espoo linnanõukogu liige. 1991 valiti ta Soome parlamenti. Seal huvitus ta ökoloogiast, näiteks kuulus ta 1991–1995 parlamendi keskkonnakomisjoni ja võttis 1992 sõna Soome viienda tuumajaama ehituse vastu, olles samal ajal elektrit tootva ettevõtte Fortum teenistuses [viide?]. 1994–2001 oli ta Keskpartei parlamendirühma esimehe asetäitja ja 2000–2003 Keskpartei esimehe asetäitja. 2003 sai ta Soome kaitseministriks Anneli Jäätteenmäe valitsuses.[4] Pärast Jäätteenmäe tagasiastumist sai ta samal aastal Soome peaministriks.
2006. aasta presidendivalimistel jäi ta 18,6%-ga kolmandaks ega pääsenud teise vooru.
Matti Vanhaneni teine valitsus sai Soome parlamendi heakskiidu 17. aprillil 2007. Tema valitsuskabinetti toetas 121 ja vastu oli 71 parlamendiliiget. Matti Vanhanen vannutati teiseks ametiajaks peaministriks 19. aprillil 2007.
Mais 2010 teatas ta, et kavatseb tervislikel põhjustel loobuda nii peaministri kui ka Keskerakonna esimehe ametist. 12. juunil 2010 valiti tema asemel erakonna esimeheks Mari Kiviniemi.
18. juunil 2010 esitas Matti Vanhanen president Tarja Halosele lahkumispalve, mille president rahuldas. 22. juunil astus ametisse Mari Kiviniemi valitsus.[5]
Juunis 2020 astus tagasi rahandusminister Katri Kulmuni ja Soome Keskerakond esitas Vanhaneni rahandusministri kandidaadiks. Hiljem kommenteeris ta meediale, et esialgu ei soovinud ta pakutud kohta vastu võtta, kuid oli kohusetundest nõus.[6]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Matti Vanhaneni isa on politoloog Tatu Vanhanen. Matti Vanhanen oli aastatel 1985–2005 abielus Merja Vanhasega. Neil on kaks tütart: Annastiina (sündinud 1991) ja Juhana (1994).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Matti Vanhanen nousee valtiovarainministeriksi: "Velvollisuudentunto ajaa, kun kysytään painokkaasti" – Hallitus käsittelee tiistaina ministerivaihdosta". Yle Uutiset. Vaadatud 8. juunil 2020.
- ↑ "Valtiovarainministeri". Valtioneuvosto. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2020. Vaadatud 10. juunil 2020.
- ↑ "Annika Saarikko aloitti uutena valtiovarainministerinä, Antti Kurvinen tiede- ja kulttuuriministerinä". Aamulehti. Vaadatud 28. mail 2021.
- ↑ "Matti Vanhanen". Parliament of Finland. Vaadatud 10. juunil 2020.
- ↑ "Kiviniemi esimesed välisvisiidid ulatuvad Rootsi ja Eestisse". Postimees. Vaadatud 10. juunil 2020.
- ↑ "Ex-PM Matti Vanhanen is Finland's new Finance Minister". Yle Uutiset. Vaadatud 10. juunil 2020.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vanhanen ei taha presidendiks kandideerida. Postimees, 25. jaanuar 2009
- Liisi Poll. Soomes tõusis tüli riigijuhtide võimu üle. Postimees, 21. mai 2009
- Tiina Hakman. Kuidas Merja unenägu täide läks. epl.ee, 9. oktoober 2009
- Priit Simson. Matti Vanhanen: kõik ei tohi korraga pidurdada, epl.ee, 15. oktoober 2009
| Eelnev Anneli Jäätteenmäki |
Soome peaminister 2003–2010 |
Järgnev Mari Kiviniemi |