Moodle

Moodle
Viimane väljalase	4.5 / 7.10.2024
Keeled	PHP
Litsents	GPLv3+

Moodle (Modular Object-Oriented Dynamic Learning Environment – 'modulaarne objektorienteeritud õppekeskkond')^[1] on veebipõhine õpihaldussüsteem, mille lõi Austraaliast pärit Martin Dougiamas^[2]. Võimalus töötada WebCT programmiga ajendas Dougiamasi looma alternatiivset õppimisvõimalust.^[3] 2002. aastal tuli ta välja Moodle 1.0 versiooniga.^[3]

E-õpe on õppevorm, mida viiakse täielikult või osaliselt läbi veebi vahendusel.^[1] Täieliku veebipõhise õppe puhul toimub kogu õppetöö veebi kaudu. Veebipõhise õpikeskkonna kaudu laaditakse üles õppematerjalid, suheldakse õpetajaga ning toimub hindamine. Osaliselt veebipõhise õppe puhul toimub alla 25% õppest auditoorselt. Auditoorne õpe veebipõhise toega eeldab üle 25% auditoorset õpet, kuid muu toimub siiski veebipõhiselt (koduste tööde esitamine, õppematerjalide üleslaadimine). Auditoorses õppes, mida toetavad e-õppe vahendid, on e-õppe osakaal väga väike, enamus õppest toimub auditoorselt. Üks e-õppe vorme on näiteks see, kui õppejõud kasutab loengus tehnoloogilisi abivahendeid.^[4]

Eestis võeti e-õpe esialgu kasutusele ülikoolides, kuid õige pea hakati seda kasutama ka gümnaasiumides ja põhikoolides.

Moodle võeti Eesti ülikoolides kasutusele 2000. aastal. Tartu Ülikoolis kasutatakse oma ülikooli keskset Moodle'i keskkonda.^[5] Sellest ajast on Moodle'i kasutamine järjest suurenenud. 2000. aastal oli Moodle'i keskkonnas kõigest 28 kursust, 2016. aastaks kasvas see arv peaaegu 4000 kursuseni.^[5]

Moodle'is kasutatavate küsimuste tüübid:

• valikvastustega – küsimuse tüüp, milles tuleb etteantud valikutest valida üks või mitu õiget vastust;
• tõene/väär – küsimuse tüüp, milles tuleb valida, kas väide on tõene või väär;
• lühivastus – küsimuse tüüp, milles tuleb vastata ühe või paari sõnaga;
• arvuline – küsimuse tüüp, mille vastus on ainult arv või vajadusel ka ühik;
• arvutuslik – küsimuse tüüp, milles õpilane vastab etteantud valemi järgi;
• essee – küsimuse tüüp, milles tuleb vastata pikema vastusega, mida tuleb õpetajal ise käsitsi hinnata;
• vastavusse seadmine – küsimuse tüüp, milles tuleb etteantud variantidest leida õiged paarid;
• manusvastused (lünktekst) – küsimuse tüüp, milles saab teksti tekitada lüngad, mida peab õpilane ise täitma või valima vastuse rippmenüüst;
• valikvastusega arvutusülesanne – arvutuslik küsimuse tüüp, milles tuleb valida arvutusele etteantud vastustest üks või mitu õiget vastust;
• lihtne arvutuslik küsimus – küsimuse tüüp, milles tuleb vastus valida etteantud muutujate väärtuste seast;
• lohista pildile – küsimuse tüüp, milles tuleb pildil olevatesse tühimikesse lohistada õiged lohistatavad märgised;
• tekstile lohistamine – küsimuse tüüp, milles tuleb tekstis olevatesse lünkadesse lohistada õiged lohistatavad märgised;
• valige puuduvad sõnad – küsimuse tüüp, kus teksti sisse saab tekitada lüngad, mille õige vastus tuleb täita, valides rippmenüüst õige vastuse.^[6]