Lucifer

See artikkel räägib Jumala vastu mässajast kristluses; Jaapani ansambli kohta vaata artiklit Aucifer; seriaali kohta vaata artiklit Lucifer (telesari); koomiksi kohta vaata artiklis Lucifer (koomiks).

Lucifer, ka Lutsifer, on kristlikus mütoloogias Jumala vastand. Algselt olevat Lucifer olnud ingel, kes aga oma pattude pärast taevast minema kihutati. Luciferi peetakse ka Saatana nimeks. Luciferi on ka peetud esileküündivaks peaingliks, kes peamiselt uhkuse tõukel alustas mässu jumala vastu.

Sõna lucifer pärineb ladina keelest ja tähendab valguse kandjat (sõnadest lux – 'valgus' ja ferre – 'tooja/kandja'). Selle nimega kutsusid roomlased planeeti Veenus.

Vulgata tõlkimisel 5. sajandil tõlkis püha Hieronymos kreekakeelse planeedi Veenus epiteedi heosphorus (koidutooja) ladina keelde kui lucifer. Algtekstis kasutati metafoori kirjeldamaks Babüloonia kuninga "langemist" ülbuse tõttu: Jesaja 14:12 : quomodo cecidisti de caelo lucifer qui mane oriebaris corruisti in terram qui vulnerabas gentes. (Eesti keeles: "Kuidas sa ometi oled alla langenud taevast, helkjas hommikutäht, koidiku poeg, tükkidena paisatud maha, rahvaste alistaja?"). Hiljem hakati taevast alla langemist tõlgendama sõna sõnalt, mitte piltliku väljendina uhkuse ja ülbuse pärast (vrd "uhkus ajab upakile").

Rooma mütoloogias tähendab Lucifer planeeti Veenus ja veel mõnda tähte. Teda seostatakse ka Hyperioniga, kes äratas ellu halbu vaime.

Siiski, langenud ingel on Araabia maades ingel, kes on taevast maapagendusse saadetud. Tihtipeale kasutati sellist väljasaatmise karistusena Jumala vastu mässamise eest.

Tuntuim langenud ingel on Saatan. Mõne rahva uskumuse järgi tulevad kõik langenud inglid maale viimsel kohtupäeval, siis heidetakse nad kõik põrgusse.