Liibanoni seeder

Liibanoni seeder
	;
Kaitsestaatus
	; Ohualdis (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta;
Klass	Okaspuud Pinopsida;
Selts	Okaspuulaadsed Pinales;
Sugukond	Männilised Pinaceae;
Perekond	Seeder Cedrus;
Liik	Liibanoni seeder;
Binaarne nimetus
	Cedrus libani; A. Rich.

Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Ta kasvab looduslikult Tauruse mägedes ja Küprose saarel, kus varem moodustas suuri metsi, kuid praegu on muutunud haruldaseks. Liibanoni seeder on seedrile iseloomuliku ilusa korrapäratu vihmavarjutaolise võraga puu. Okkad on keskmiselt 3 cm pikkused ja 30–40 kaupa kimbus. Elab kuni kaks tuhat aastat vanaks. Seedripuu hakkab õitsema alles 25–30-aastaselt.

Liibanoni seedrit on mainitud juba Gilgameši eeposes. Puud on mainitud ka Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Seetõttu on teda kujutatud Liibanoni lipul ja vapil.

Seedrit ei ole kohane nimetada seedermänniks. Seedermännid kuuluvad küll samasse männiliste sugukonda, kuid männi perekonda.

Kasvukoht

Seedrid kasvavad looduslikult Vahemere maades ja Himaalajas. Liibanoni seeder on looduslikult säilinud Türgis Tauruse mägedes ja Küprosel. Tema vähene kasvupiirkond on seletatav ülitundlikkusega õhusaaste vastu. Samuti on ta aeglase kasvuga ega armasta ümberistutamist. Samuti on ta nõudlik pinnase osas: rohkelt päikest, parajalt niiskust, kuid pinnas peab olema mõõdukalt kuiv. Liibanoni seeder ajab juured sügavale mäestikukaljude pragudesse ning suudab nii trotsida kangeidki torme. See puu peab vastu ka siis, kui talvehingus riisub kõik muu. Liibanoni seeder on teistest seedritest vastupidavam, tugevam ja elujõulisem.

Kasutamine

Liibanoni seedri pruun hästilõhnav ja kergestitöödeldav puit on väga hinnatud ehitustel, ka laevaehituses. Erakordselt mädanemiskindlast seedripuidust ehitatud hooned võivad vastu pidada aastatuhandeid. Seedreid kasutatakse ka dekoratiivtaimena parkides ja aedades.

Nii Piibel kui ka legendid räägivad valitsejatest, kes saatsid oma alluvaid seedrimetsasid hävitama. Kuningas Saalomon laskis Jeruusalemma kuulsa templi ehitada just seedripuust. Seedripuitu kasutasid ka Egiptuse vaaraod. Foiniiklased vajasid seedripuitu oma laevade jaoks.

Liibanoni seeder on oma kodumaal ammu haruldaseks jäänud. Tänapäeval on seal väikeste saludena järel vaid paarkümmend ruutkilomeetrit seedripuumetsi, Süürias veel vähem, kuid Türgis on seda veel palju, sellepärast ei ole Liibanoni seeder nimetatud kaitset vajavaks liigiks.

Briti saartele istutati esimene Liibanoni seeder 1646. aastal ning see püsib elus tänini. Selle ümbermõõt küünib 7,6 meetrini. 18. sajandi keskpaiku olid liibanoni seedrid Britannias suurmood, sel ajal istutatud puid leidub paljudes parkides.

Välislingid