Lembit Jaanits

Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.

Ta lõpetas aastal 1948 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja arheoloogia erialal. Aastal 1954 kaitses ta väitekirjaga "Поселение эпохи неолита и раннего металла в приустье р. Эмайыги" ("Neoliitikumi ja varase metalliaja asulad Emajõe suudmealal") ajalookandidaadi kraadi.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta aastani 1968 Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi arheoloogiasektoris, algul nooremteadurina, hiljem vanemteadurina. Aastatel 1968–1990 oli ta Ajaloo Instituudi arheoloogiasektori juhataja ja aastatel 1990–1993 samas juhtivteadur.

Ta oli Eesti kiviaja, eriti neoliitikumi uurijana kaevanud rohkesti asulakohti (näiteks Akalit, Kullamäge, Kunda Lammasmäge, Kääpat, Narva Joaoru linnamäge, Pullit, Riigikülat, Siimusaaret, Tamulat ja Valmat) ja kalmeid (Kivisaare (Kolga-Jaani vallas Meleski küla maal ) ja Kunila (Puurmani vallas)).

Tema abikaasa oli ajaloolane Elina Jaanits (neiuna Öpik), abikaasa isa oli astronoom Ernst Öpik.

• 2001 – Valgetähe III klassi teenetemärk^[1].

• TEA entsüklopeedia, 9. köide, lk. 139
• Kriiska, A. Arheoloog Lembit Jaanits 75 // Ajalooline Ajakiri. – 2000, 2. – Lk. 133–135 : portr.
• Peets, J. Lembit Jaanits 75 // EAA, 4: 1. – 2000. – Lk. 86–87 : portr.
• Saluäär, U. (koost.) Lembit Jaanitsa avaldatud tööd : Publications by Lembit Jaanits // MT, 8. – Tallinn, 2000. – Lk. 19–26.
• Tõnisson, E., Kriiska, A. Lembit Jaanits 75 [eesti ja inglise k.] // MT, 8. – Tallinn, 2000. – Lk. 9–18 : ill.

• "Lembit Jaanits ja tema ajastu" Eesti Päevaleht, 22. jaanuar 2000
• "Lembit Jaanits – mees, kes tahtis teada saada, millega kõik algas" Tutulus. Eesti arheoloogia aastakiri