Kolga-Jaani vald
| Kolga-Jaani vald | |
|---|---|
|
| |
|
| |
Pindala: 313 km² (2016)[1]  | |
|
Elanikke: 1388 (1.01.2017)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 4,4 in/km² | |
|
EHAKi kood: 0328[3] | |
| Keskus: Kolga-Jaani | |
 |
Kolga-Jaani vald oli vald Viljandi maakonnas. 2017. aasta haldusreformiga liideti selle territoorium Viljandi valla koosseisu.
Kolga-Jaani nimi pärineb Katariina II haldusreformi ajast, kui ühe maakonna alla jäi kaks Jaani-nimelist paika. Üks neist nimetati Suure-Jaaniks ja teine Väike-Jaaniks. Ajapikku muutus soode ja rabade taguse Väike-Jaani nimi Kolga-Jaaniks.
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Vallas oli 1 alevik (Kolga-Jaani) ja 15 küla: Eesnurga, Järtsaare, Kaavere, Lalsi, Leie, Lätkalu, Meleski, Oiu, Otiküla, Odiste, Oorgu, Parika, Taganurga, Vaibla ja Vissuvere.
Vallas oli 2010. aasta 1. jaanuari seisuga 1599, 2009. aastal 1626, 2008. aastal 1681 (neist 863 meest ja 818 naist), 2007. aastal 1701, 2006. aastal 1734 elanikku. Asustustihedus oli 2006. aastal 5,7 in/km2.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Liivi ordu valitsusajal kuulus praegune Kolga-Jaani ala Põltsamaa komtuurkonda. Kihelkonda mainiti esimest korda 1559. aastal, toona oli selle nimi Kõrve (Corpes).
Kolga-Jaani kirikukihelkond sai alguse 1639, kui Põltsamaa lossihärra Hermann Wrangel tõstis kohaliku kiriku abikiriku seisusest iseseisvaks ja määras sinna esimese luteri õpetaja. Koolihariduse andmist alustati nüüdse Kolga-Jaani alal 1686, kui Bengt Gottfried Forseliuse algatusel asutati Eestis mitmel pool talurahvakoole.
18. sajandil rajas Põltsamaa lossi omanik sinna kanti mitu ettevõtet. Nii asutati Võisiku mõisa maadele Meleskis klaasivabrik, mille tooteist oluline osa läks ekspordiks. Vabrikuasulaks jäi Meleski kuni klaasitootmise lõpuni 1992. aastal.
1840. aastatel astus 25,5% praeguse Kolga-Jaani valla alade asukaist õigeusku, paljud neist rändasid 1860–1870. aastail Venemaale. 1872. aastal püstitati Lalsi külla õigeusu kirik.
19. sajandi II poolel arenes Kolga-Jaanis põllumajandus, sealhulgas edenes piimakarjandus. Nõukogude ajal oli vallas kaks kolhoosi: Kolga-Jaani ja Leie. Kohalik ettevõtlus tegeleb tänini suuresti põllumajandusega.
19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul tegutses Kolga-Jaanis pastorina eesti rahvusliku liikumise tegelane Villem Reiman. Tema juhatusel sai hoo sisse ka kohalik karskusselts "Eesmärk", mis rajas 1901. aastal mahapõlenud kõrtsi kohale rahvamaja.[4]
Kolga-Jaani vald taastati 19. detsembril 1991. aastal. Kohaliku luteri koguduse juhatuse esimehe, endise agronoomi ja raamatukogutöötaja Hovard Nurme eestvedamisel ehitati koguduse aidast uus pastoraat, mis pühitseti 6. juunil 1999, ning taastati 1902. aastal ehitatud, nüüd Villem Reimani nimeline rahvamaja, mis avati 22. septembril 2007.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Valda läbis kaks riigimaanteed: Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme ja Viljandi–Põltsamaa maantee.
Kolga-Jaani vald asus suuresti sooaladel. Seepärast on turvas tähtsaim kohalik maavara, seda kaevandatakse Tässi, Soosaare ja Parika rabas. Taganurga ja Järtsaare külas on ka kruusakarjäärid.
Suur osa valla töötavast elanikkonnast oli hõivatud põllumajanduses, tegeldakse ka puidutöötlemise ja kaubandusega. Suurim tööandja oli vallavalitsus koos allaasutustega. Vallas asus üks Eesti vähestest kohalikest krediidiasutustest, Leie Hoiu-Laenuühistu.
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Haridust andis vallas kaks kooli: Kolga-Jaani Põhikool ja Leie Põhikool. 1995 valmis Leie koolihoone, 1996 Kolga-Jaani Põhikooli spordihoone. Lasteaedu oli samuti kaks: Leie ja Kolga-Jaani. Kohalikest kultuuritraditsioonidest paistsid silma Villem Reimani mälestuspäevad ja 2007. aastal algatatud Kolga-Jaani valla külade päevad. Tegutsevad Kolga-Jaani Maanaiste Selts, Lions-klubi Kolga-Jaani, V. Reimani kolleegium, Leie Spordiklubi ning Meleski Klaasiajaloo Seltsing.
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]Kolga-Jaani turismiobjektidest üks silmapaistvamaid on 14.–15. sajandil ehitatud Kolga-Jaani Johannese kirik. Kiriku kaitsepühak ei ole päris kindel, eri allikad on sellena maininud nii Ristija Johannest kui ka 20. märtsil 1393 märtrina Vltava jõkke uputatud Johannes Nepomuki (Jan Nepomucký). Pastoraadis on avatud Villem Reimani mälestustuba, kiriku juures on 1988. aastal püstitatud Reimani mälestussammas (pronks; kujur Villu Jaanisoo) ja Vabadussõja mälestusmärk.
Sooalad on ka kohaliku loodusturismi peamine siht. 12 000 hektari suurusest Soosaare raba põhjaosast 1550 hektarit kuulub 2006. aastast Alam-Pedja looduskaitseala koosseisu, samas kaevandatakse raba lõunaosas turvast.[5]
Valla Tartumaa-poolsele piirile jääb Jõesuu, kus Võrtsjärvest voolab välja Emajõgi, mida ääristab Jõesuu-Pede luht. Emajõe luhal on terve rida haruldasi puid ja rohttaimi, näiteks künnapuu, madal kask, siberi võhumõõk ja mitmed käpalised, samas elutseb ka rohunepp.[6]
Jõesuu puhkealale püstitati 2008. aastal 15-meetrine puust vaatetorn. Samuti asuvad seal 2008. aastal valminud maanteesild, vanast maanteesillast ehitatud kergliiklussild, kaks paadisilda[7] ning lõkke- ja telkimisplats. Et aeglase voolu ja tuulte tõttu kogunev liiv ei ummistaks jõe lähet, kaitseb seda kummalgi kaldal poolekilomeetrine raudkividest muul.
Turiste meelitavad ka Võrtsjärve põhjakallast palistavad liivarannad.
Vallavanemad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1991[8] –2015 Kalevi Kaur
- 2015–2016 Mihkel Kraav
- 2016–2017 Rivo Aren
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 31.07.2019.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Villem Reimani vaim Kolga-Jaani kohal. Eesti Kirik, 27. aprill 2007.
- ↑ Alam-Pedja looduskaitseala laieneb. Postimees, 25. november 2006.
- ↑ Emajõe Jõeriik. Eesti Loodus, juuni 1999.
- ↑ Jõesuus sai valmis juba neljas sild. Tartu Postimees, 24. november 2009.
- ↑ Viljandimaa Omavalitsuste Liit: Maakonna omavalitsused ja juhid alates 1992