Jahukaste
Ilme
Jahukaste on tavaline ja levinud taimede seenhaigus, mil taimede maapealseid osi – enamasti lehti, aga ka varsi, õisi, vilju – katab hallikasvalge jahusarnane kirme. Haiguse tagajärjel muutuvad haigestunud osad nõrgaks, murduvad ja kuivavad. Taimetoitainete transport aeglustub ja saak väheneb.
Jahukaste põhjustajaiks on rühm fütopatogeenseid seeni – jahukasteseened (selts jahukasteliselaadsed, Erysiphales). Haigustekitajad talvituvad taimejäänustel ja umbrohtudel. Haiguse levikut soosib nii kuiv ja kuum kui ka niiske ja jahe ilm.
Jahukasteseeni on ligi 300 liiki. Paljud liigid nakatavad erinevaid taimeliike ning ühte peremeestaime võib nakatada mitu jahukasteliiki.
- elulõnga-jahukaste
- herne-jahukaste
- kapsa-jahukaste
- karusmarja-jahukaste
- kurgi-jahukaste
- kõrreliste jahukaste
- kõrvitsa-jahukaste
- maasika-jahukaste
- mustsõstra-jahukaste
- ploomipuu-jahukaste
- rododendroni-jahukaste
- roosi-jahukaste
- sarapuu-jahukaste
- tamme-jahukaste
- viinapuu-jahukaste
- virsiku-jahukaste
- õunapuu-jahukaste jpt.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Harri Karis; Viive Rumberg 1966. Jahukasteseened dekoratiivtaimedel. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Tallinna Botaanikaaed.
- Stefan Buczacki, Keith Harris, "Taimekahjurite ja- haiguste käsiraamat", Kirjastus Varrak, Tallinn, 2010, ISBN 978 9985 3 2089 1