Ilmaütlev kääne

Ilmaütlev kääne ehk abessiiv (lühend ABE, ABESS) ehk karitiiv ehk privatiiv (lühend PRIV) on kääne, mis väljendab käändsõna referendi puudumist.

Eesti keeles on ilmaütleva käände lõpp -ta. Ilmaütlevas käändes sõnale lisatakse eriti kõnekeeles eessõna ilma.

Omadussõnaline täiend käändes ei ühildu (jääb omastavasse käändesse: suurema kärata). Ka määruste rinnastamisel jäetakse ilmaütlevasse käändesse tavaliselt ainult viimane fraas (kisa ja kärata; võimalik ka kisata ja kärata).

Ilmaütlev kääne on ka ma-tegevusnimel (-mata).

Ersa keeles on ilmaütleva käände lõpp -втомо.

Inari saami keeles on abessiivi lõpp -táá.

Tegusõnadel on abessiivse tähendusega vorm lõpuga -hánnáá, -hinnáá või -hennáá.

Koltasaami keeles on abessiivi lõpp -tää.

Tegusõnadel on abessiivse tähendusega vorm lõpuga -ǩâni või -kani.

Mokša keeles on ilmaütleva käände lõpp -фтома.

Soome keeles on ilmaütleva käände lõpp vastavalt vokaalharmooniale -tta või -ttä (rahata 'rahata').

Käänet kasutatakse käändsõnadel vähe, selle asemel kasutatakse partitiivi koos eessõnaga ilman (ilman rahaa 'ilma rahata').

Mõnes murdes on abessiivi lõpp -ti. Selle lõpuga on moodustatud kirjakeele sõnad huoleti ja ääneti.

Omadussõnaline täiend ühildub käändes.

Ilmaütlev kääne on ka III infinitiivil (-matta, -mättä; laulamatta 'laulmata').