Haridus- ja Teadusministeerium

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2024) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Haridus- ja Teadusministeerium

Ministeeriumi hoone Tartus
Lühend	HTM
Asutatud	2003
Tüüp	ministeerium
Peakorter	Munga 18, Tartu
Haridus- ja teadusminister	Kristina Kallas
Kantsler	Kristi Vinter-Nemvalts
Eelarve maht	1,03 miljardit € (2023)
Veebileht	https://www.hm.ee/

Haridus- ja Teadusministeerium (lühend HTM) on Eesti valitsusasutus, mis korraldab riiklikul tasandil Eesti haridus- ja teadustegevust.

Ministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ja sellega seotult alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ja täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö, keelepoliitika valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.^[1]

Haridus- ja Teadusministeerium on ainuke Eesti ministeerium, mis ei asu Tallinnas.

 Pikemalt artiklis Haridusministeerium

Haridusministeerium loodi 11. novembril 1918 Maanõukogu Vanematekogu otsusega.^[2] 1929. aastal ühendati see Töö- ja Hoolekandeministeeriumiga Haridus- ja Sotsiaalministeeriumiks. Haridusministeerium loodi uuesti 1936. aastal ja see tegutses kuni 1940. aastani, kui Eesti okupeerimise järel moodustati Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat. 1946–1989 juhtis Eesti NSV haridusevaldkonda Eesti NSV Haridusministeerium.

Haridusministeerium taasloodi 1989. aastal, 1992. aastal muudeti see Kultuuri- ja Haridusministeeriumiks. 1996. aastal lahutati ministeerium Haridusministeeriumiks ja Kultuuriministeeriumiks.

2003. aasta jaanuarist kannab ministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi nime.

 Pikemalt artiklis Eesti haridus- ja teadusminister

Ministeeriumi kantslerid on olnud järgmised:^[2]

• Kultuuri- ja Haridusministeerium
  • Veiko Jürisson 02.11.1992–19.05.1995
  • Enn Siim 04.07.1995–06.11.1995
  • Georg Aher 22.12.1995– 31.12.1995
• Haridusministeerium
  • Georg Aher 01.01.1996–13.04.1999
  • Peep Ratas 14.04.1999–31.12.2002
• Haridus- ja Teadusministeerium
  • Peep Ratas 01.01.2003–04.01.2004
  • Jaan Kallas 05.01.2004–14.09.2006
  • Sirje Jõgiste 15.09.2006–10.04.2008
  • Janar Holm 11.04.2008–26.03.2017
  • Tea Varrak 27.03.2017–19.12.2018
  • Mart Laidmets 25.01.2019–08.08.2021
  • Kristi Vinter-Nemvalts 09.08.2021–

Ainsa abiministrina on haridusministeeriumis töötanud Erkki Piisang (09.05.2005–05.04.2007).

1. juulist 2001 asub Haridus- ja Teadusministeerium Tartus (aadressil Munga 18, Tartu) – erinevalt teistest Eesti ministeeriumidest, mis paiknevad Tallinnas. Ministeeriumi kolimise algatas toonane haridusminister, Tartuga tihedalt seotud Tõnis Lukas. Ehkki siis kõneldi osana riigi regionaalpoliitikast laialdaselt vajadusest riigiasutuste paiknemine detsentraliseerida, oli Haridusministeerium ainus ministeerium, mille kolimiseni ka tegelikult jõuti. Haridus- ja Teadusministeeriumi hoone Munga 18 on ehitatud aastatel 1935–1936 Eesti Panga Tartu osakonna hooneks, selle projekteerisid Tartu linnaarhitektid Arnold Matteus ja Karl Burman vanem.^[3]

Ministeeriumi peahoone esisel Peeter Põllu platsil asub iseseisva Eesti esimese haridusministri Peeter Põllu monument, hoone seinal on Peeter Põllu mälestustahvel.

Ministeeriumi Tallinna esindus asub Tallinnas aadressil Tõnismägi 5a.

Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi põhikirjale ministeerium:

1. töötab välja riigi haridus-, teadus-, valitsemisala innovatsiooni-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika;
2. koordineerib riigi haridus-, teadus-, valitsemisala innovatsiooni-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade kujundamiseks vajaliku teabe kogumist ja analüüsimist;
3. töötab välja riigi haridus-, teadus-, valitsemisala innovatsiooni-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade elluviimiseks vajalikud arengukavad ja programmid, korraldab nende elluviimise ja rahastamise ning tulemuste hindamise;
4. töötab välja poliitikate elluviimiseks vajalikud õigusaktide eelnõud ja korraldab õigusaktide rakendamise ning järelevalve;
5. osaleb poliitikate arendamiseks ja elluviimiseks vajaliku riigi eelarvestrateegia ettepanekute koostamises ja riigieelarve eelnõu koostamises;
6. korraldab poliitika ja õigusaktide mõju hindamise ja selleks vajalike uuringute ning statistika koostamise;
7. kujundab ja kaitseb riiklikke seisukohti rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu arengukavade ja õigusaktide väljatöötamisel, osaleb rahvusvahelises koostöös ning korraldab välissuhtlust;
8. täidab Euroopa Liidu tõukefondide rakendusasutuse ülesandeid;
9. kaasab ja teavitab sihtrühmi poliitika kujundamisel, arengukavade väljatöötamisel ning elluviimisel ning suurendab avalikkuse ja sihtrühmade teadlikkust ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
10. tagab haridus- ning teadus- ja arendusasutuste välise hindamise ja järelevalve korraldamise;
11. arendab, planeerib ja korraldab riigivara valitsemist;
12. täidab kooli pidaja ülesandeid ministeeriumi hallatavates põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides ning koordineerib ministeeriumi hallatavate teadus- ja arendusasutuste tegevust;
13. teostab asutaja- ja liikmeõigusi riigi asutatud sihtasutustes ja mittetulundusühingutes;
14. koordineerib infosüsteemide arendamist ja haldamist ning peab andmekogusid.^[1]

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas on kolm valitsusasutust:

• Haridus- ja Noorteamet;
• Keeleamet;
• Rahvusarhiiv.^[4]

Ministeeriumi haldusalas on neli sihtasutust:

• Eesti Teadusagentuur;
• SA Teaduskeskus Ahhaa;
• Sihtasutus Kutsekoda;
• Sihtasutus Euroopa Kool.^[4]

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuulub 21 riigigümnaasiumi: Narva Vanalinna Riigikool, Noarootsi Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Läänemaa Ühisgümnaasium, Jõgevamaa Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Tabasalu Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Võru Gümnaasium, Põlva Gümnaasium, Hiiumaa Gümnaasium, Valga Gümnaasium, Rapla Gümnaasium, Saaremaa Gümnaasium, Paide Gümnaasium, Viimsi Gümnaasium, Kohtla-Järve Gümnaasium, Saue Riigigümnaasium, Rakvere Riigigümnaasium.^[4]

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuulub 14 hariduslike erivajadustega laste riigikooli: Tartu Emajõe Kool, Tartu Hiie Kool, Haapsalu Viigi Kool, Porkuni Kool, Ahtme Kool, Kiigemetsa Kool, Nurme Kool, Raikküla Kool, Urvaste Kool, Kammeri Kool, Ämmuste Kool, Valga Jaanikese Kool, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool, Maarjamaa Hariduskolleegium.^[5]

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuulub 25 riigikutseõppeasutust: Eesti Merekool, Heino Elleri Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Kutsehariduskeskus.^[6]

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuulub viis rakenduskõrgkooli: Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Tervishoiu Kõrgkool.^[7]

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuulub kaks teadus- ja arendusasutust: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut.^[8]

Haridus- ja teadusministeerium on ainus ministeerium, mille peahoone asub pealinnast väljaspool. On toodud välja, et piirkonna ja ülikooli arengu seisukohalt on tähtis, et Tartus oleks enam suuri tippspetsialiste värbavaid tööandjaid ning ministeerium on kindlasti üks neist asutustest, mis ka ülikooli lõpetanuid Tartus hoiab. Ka on toodud välja, et ministeeriumi asumine Tartus annab riigi valitsemisele laiema kandepinna^[9].

Ministeeriumi esimestel Tartu tööaastatel esines aeg-ajalt töökorralduslikke väljakutseid seoses rollijaotusega Tallinna ja Tartu vahel, seda peamiselt Mailis Repsi valitsemisaegadel. Tollane minister värbas 2003. aastal Tallinna rohkem osakonnajuhatajaid^[10] ning 2007. aastal otsis Tallinna ka suuremaid ruume^[11].

2017. aastal said alguse suuremad muutused. Tollase kantsleri Tea Varraku meelest oli kahes linnas asumine keeruline ning nii pakuti töötajatele võimalust mitte liikuda Tallinnast Tartusse, vaid Tartust Tallinna^[12]. 2017. aastal oli haridusministeeriumis kõigist ministeeriumitest suurim kaadrivoolavus^[13], mille üks põhjuseid oli ettevalmistatav kahe osakonna kolimine Tartust Tallinna^[14].

Kantsler Varrak põhjendas, et ametikohtade üleviimine Tartust Tallinna puudutas kuni 15 inimest ning samas lubas ta tuua Tartusse haldusalas juurde 32 töökohta. Tartu linnapea Urmas Klaas viitas sellele, et iga avaliku ametikoha Tartust äraviimine teeb teda ärevaks^[15].

2018. aasta lõpus kirjutati juba selgemalt ministeeriumis valitsevast halvast töömeeleolust ning sellest, et töötajad tundsid sundi Tallinna suunas. Viidati ka sellele, et otseselt hariduse korraldamisega tegelevate osakondade juhatajatele avaldati survet, et nad peavad kolima Tallinna^[16]. Tollaste ministeeriumi töötajate seas tekkis kartus, et Mailis Reps soovib ministeeriumi suuremalt osalt Tallinna kolida. Räägiti ka sellest, kuidas kantsler Varrak hakkas koostama plaani, et kuidas ja mida tegema peab, et ministeerium Tallinna tuua^[17]. Ministeeriumi kolimise teemat puudutati ka Riigikogu infotunnis, kus Urmas Kruuse viitas sellele, et tema meelest on tegelikult tegemist haridusministeeriumi vaikse kolimisega Tallinna. Minister Reps vastas, et ministeeriumi Tartust Tallinna kolida ei kavatseta ja et kolimise teema puudutas ühte osakonda^[18]. Töötajad aga viitasid hoopis segadusele, et töötajatel puudus kindlus, mis osakonnast kui palju töökohti Tallinna kolitakse^[19]. Kolimisega seotud teemad vaibusid pärast kantsler Varraku lahkumist ministeeriumist^[20].

2021. aastal algasid kolimisega seotud teemad uuesti ja seekord minister Liina Kersna ametiajal. Pärast koondamislainet, mis hõlmas suuremas osas Tartus asuvaid töötajaid^[21], tekkis esmakordselt pärast 2001. aastat olukord, kus ministeeriumi tippjuhtkond (minister, kantsler, asekantslerid) asus Tallinnas. Seekord otsiti töötajaid töökuulutuste järgi sihipäraselt pealinna, kuna töö asukohana märgiti töökuulutustele Tallinn^[22].

Minister Kersna ütles, et teadlikult ei olnud plaani ministeeriumi Tartust Tallinna tagasi kolida. Arvud siiski näitavad, et 2017. aastal töötas Tartus 152 ja Tallinnas 53 inimest^[15] ning 2021. aasta detsembris aga oli töötajaid Tallinnas ja Tartus enam-vähem pooleks: Tartus oli ametis 162 ja pealinnas 133 inimest^[9]. Ülikoolide esindajad pidasid kahetsusväärseks, et üks väheseid sisulisi tõestusi regionaalpoliitikast samm-sammult kaob.

Toodi välja ka see, et erinevalt paljudest teistest riigiasutustest on haridus- ja teadusministeerium riigi korraldusele viia ametikohti Tallinnast välja pigem vilistanud ning et juhtkonna lahkumise viis lõpule Liina Kersna. Tartu linnapea Urmas Klaas kommenteeris, et kui valitsus on sõnastanud oma ühe regionaalpoliitilise eesmärgina valitsusasutuste ja töökohtade Tallinnast väljaviimise, siis tegelikult lähevad teod sõnadest lahku. Klaas lisas, et seda, mida Mailis Reps alustas, ei peaks Kersna jätkama ning et ministeeriumi Tallinna kolimine on halb eeskuju^[23].

Liina Kersna eitas kolimist, kuid tõstatas ministeeriumi töökohtade Tartu asemel Tallinna liikumise peale küsimuse, et "Kas me hakkame inimesi valima selle järgi, kus nad elavad?". Seda, et töökuulutustele oli kirjutatud asukohana Tallinn, ei pidanud ta eraldi poliitikaks^[23]. Postimehe "Aasta näod" kokkuvõttes kirjeldati, et minister tegeleb ministeeriumi muutmisega: tähtsad ametnikud elavad kõik Tallinnas ning suunaks on võetud ministeeriumi kolimine Tallinna^[24].

2022. aasta jaanuaris ütles Kersna, et ministeeriumi Tallinna ei kolita.^[25]

• Haridus- ja teadusminister – Kristina Kallas
• Kantsler – Kristi Vinter-Nemvalts
• Üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler – Liina Põld
• Teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler – Renno Veinthal^[26]

Haridus- ja Teadusministeeriumis on 12 osakonda:

• eelarve- ja finantsjuhtimise osakond;
• haldusosakond;
• keelepoliitika osakond;
• kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakond;
• noorte- ja andepoliitika osakond;
• personalipoliitika osakond;
• siseauditiosakond;
• strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakond;
• teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond;
• tehnoloogia juhtimise osakond;
• õiguspoliitika osakond;
• üldhariduspoliitika osakond.^[1]

Haridus- ja Teadusministeeriumis on kolm asekantslerit:

• Üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler, kellele alluvad vahetult noorte- ja andepoliitika osakond ning üldhariduspoliitika osakond;
• Teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler, kellele alluvad vahetult kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakond ja teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond.
• Haldusküsimuste asekantsler, kellele alluvad vahetult eelarve- ja finantsjuhtimise osakond, haldusosakond ning tehnoloogia juhtimise osakond.^[27]

• Haridus- ja Sotsiaalministeerium
• Haridusministeerium

• Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht
• Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus