Haljala kihelkond

Eestimaa kubermangu Rakvere kreis. Liivimaa atlas (1798)

Haljala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Haljall, lühend Hlj) oli kihelkond Eestimaa kubermangu Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.

Kihelkonna pindala oli 520 km².^[1]

Piirkonna ajalugu

Haljala kirikukihelkond asutati 13. sajandi algul Repeli muinaskihelkonna põhja- ja idaosade baasil.^[2] Esimest korda on kihelkonda mainitud 1241. aastal, mil Taani hindamisraamat loetleb 35 Haljala kihelkonna küla, teiste seas Haljala (Halelae).

16. sajandi lõpul oli Haljala lühikest aega ühendatud Viru-Jaagupi ja 17. sajandi esimesel veerandil Kadrina kihelkonnaga.^[3]

Kihelkonnakirik oli Haljala Püha Mauritiuse kirik, kihelkonnas oli ka neli abikirikut: Toolse, Käsmu, Pihlaspää ja Vainopää. Toolse kabel hävis 17. sajandi lõpul. Pihlaspääle oli kabel ehitatud 1673. aastal, kuid pärast oli lagunenud.^[3] Hävinud Pihlaspää kabeli asemele ehitas Sagadi mõisnik Eduard von Fock Eskusse aastal 1845 kivist kiriku.^[4]

1687. aastal asutatud Haljala kool on kogu Virumaa vanim.^[5]

Haljala kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 kirikumõis, 16 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Lisaks veel 11 karjamõisat.^[2]

Aari mõis (Ari), Karula kõrvalmõis, Haljala vald
Annikvere mõis (Annigfer) rüütlimõis, Haljala vald
Aaspere mõis (Kattentack) rüütlimõis, Haljala vald
Aru mõis (Arro) Vanamõisa mõisa karjamõis
Aru mõis (Arro) Sauste mõisa karjamõis^[6]
Ernemaa mõis (Ernema) Selja mõisa karjamõis
Essu mõis (Jess) rüütlimõis, Haljala vald
Esku poolmõis (Esko), eraldati Selja mõisast
Haljala kirikumõis (Pastorat Haljall), asukoht tänapäeval Haljala vald
Harmi mõis (Harm) Vihula mõisa karjamõis
Holsta mõis (Annenhof) Sauste mõisa karjamõis
Idavere mõis (Itfer) rüütlimõis, Haljala vald
Jalumäe mõis (Jallona) Kavastu mõisa karjamõis
Kaliküla mõis (Kalliküll) Kunda mõisa karjamõis
Kandle mõis (Kandel), Kavastu kõrvalmõis, Haljala vald
Karula mõis (Karrol) rüütlimõis, Haljala vald
Kavastu mõis (Kawast) rüütlimõis, Haljala vald
Kodavere mõis (Koddawer) Metsiku mõisa karjamõis
Koigi mõis (Koik) Kavastu mõisa karjamõis
Käsmu mõis (Kasperwiek), Aaspere kõrvalmõis, Haljala vald
Kärmu mõis (Kermo), Aaspere kõrvalmõis
Lihulõpe mõis (Lihholep), Kloodi mõisa kõrvalmõis
Loobu mõis (Loop) rüütlimõis, Kadrina vald
Läsna mõis (Läsna) Loobu mõisa kõrvalmõis
Maheda mõis (Mahheda), Idavere mõisa karjamõis
Metsiku mõis (Metzikus) rüütlimõis, Haljala vald
Mõisalõpe mõis (Moisalep), Varangu mõisa karjamõis
Oandu mõis (Oando), Sagadi mõisa karjamõis
Paduri mõis (Padduri), Sagadi mõisa karjamõis
Rassivere mõis (Rassifer), Kavastu mõisa karjamõis
Sagadi mõis (Saggad) rüütlimõis, Haljala vald
Sauste mõis (Sauß) rüütlimõis, Haljala vald
Selja mõis (Selgs, Tolsburg) rüütlimõis, Viru-Nigula vald
Tammispea mõis (Tammispäh), Essu mõisa kõrvalmõis
Tatruse mõis (Tatters) rüütlimõis, Haljala vald
Telliste mõis (Tellist) eramõis
Tereski poolmõis (Tereska) eraldati Kavastu mõisast
Tõikvere mõis (Toigfer) eramõis
Tõugu mõis (Taugupäh), Tatruse mõisa karjamõis
Vanaküla mõis (Wannaküll), Vanamõisa mõisa karjamõis
Vanamõisa mõis (Altenhof) rüütlimõis, Haljala vald
Varangu mõis (Haljala) (Wrangelshof) rüütlimõis, Haljala vald
Veltsi mõis (Weltz) rüütlimõis, Rakvere vald
Vihula mõis (Viol) rüütlimõis, Haljala vald.
Võle mõis (Woljel) poolmõis, 1863. aastani rüütlimõis.^[7]

Haljala kihelkonna vallad

Aaspere vald (1866–1917)
Andja vald (1866–1893)
Annikvere vald (1866–1893)
Essu vald (1866–1893)
Hõbeda vald (1866–1893)
Idavere vald (1866–1893)
Kandle vald (1866–1893)
Karula vald (1866–1893)
Kavastu vald (1866–1893)
Kihlevere vald (1866–1893)
Loobu vald (1866–1893)
Metsiku vald (1866–1893)
Selja vald (1866–1893)
Vanamõisa vald (1866–1893)
Varangu vald (hilisem Maria vald) (1866–1917)^[küsitav]
Vatku vald (1866–1893)
Veltsi vald (1866–1893)
Vihula vald (1866–1917)
Võle vald (1866–1893)

Kihelkonna alad tänapäeval

Kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Lääne-Viru maakonna koosseisu. Kihelkonna kesk- ja lõunapoolsed osad umbes 45% ulatuses moodustavad Haljala valla. Põhjapoolsed osad vastu Soome lahte moodustavad Vihula valla idapoolse osa. Väike kagupoolne ala kuulub Viru-Nigula valda ning väike lõunapoolne ala Rakvere valda. Väike idapoolne tükike kihelkonnast kuulub Sõmeru valla lääneserva. Pikk kihelkonna läänesopp kuulub Kadrina valda.^[2]

Viited

↑ Haljala kihelkond 770^{[alaline kõdulink]}. Haljala Valla Sõnumid, 2. märts 2011
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Haljala kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 3. märts 2012)
↑ ^3,0 ^3,1 Haljala kirik EELK (vaadatud 3. märts 2012)
↑ Eesti evangeeliumi luteriusu kirikud. Toimetanud Bruno Ederma, Asta Jaik. Konstantin Jaik'i kirjastus. Tartu 1939 (lk 70)
↑ "Haljala kirikus pühitsetakse kihelkonna 770 aastapäeva". Kaev.net, 24. juuni 2011
↑ Aru mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool

Kirjandus

Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 482–485.
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 77-79.
Helmi Aspel. Ajalooline traditsioon Haljala kihelkonnast 1931. aasta suvel. Eesti Kirjandusmuuseum. 2004

Välislingid

Maakond: Viru, Kihelkond: Haljala, Eesti ala mõisate register

[1] Haljala kihelkond 770^{[alaline kõdulink]}. Haljala Valla Sõnumid, 2. märts 2011

[mois-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Haljala kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 3. märts 2012)

[kirik-3] 3,0 ^3,1 Haljala kirik EELK (vaadatud 3. märts 2012)

[4] Eesti evangeeliumi luteriusu kirikud. Toimetanud Bruno Ederma, Asta Jaik. Konstantin Jaik'i kirjastus. Tartu 1939 (lk 70)

[5] "Haljala kirikus pühitsetakse kihelkonna 770 aastapäeva". Kaev.net, 24. juuni 2011

[6] Aru mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris

[7] Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]