Kalev (allveelaev)
 Allveelaev Kalev | |
| Teenistuskäik | |
|---|---|
 Eesti | |
| Nimi | EML Kalev |
| Tellitud | 12. detsember 1934 |
| Ehitaja | Vickers and Armstrongs Ltd., Ühendkuningriik |
| Kiil pandud | mai 1935 |
| Vette lastud | 7. juuli 1936 13:20 |
| Kasutusele võetud | 12. märts 1937 |
| Teenistuses alates | 1937 |
| Teenistuse lõpp | 1940 |
| Saatus | loovutati Nõukogude mereväele |
| Teenistuskäik | |
 Nõukogude Liit | |
| Nimi | Kalev |
| Kasutusele võetud | 1940 |
| Kasutusest eemaldatud | 1941 |
| Saatus | teadmata kadunud alates 29. oktoobrist 1941 |
| Laeva üldandmed | |
| Klass ja tüüp | Kalev |
| Veeväljasurve |
665 tonni pinnal 853 tonni vee all |
| Pikkus | 59,5 meetrit |
| Laius | 7,5 meetrit |
| Süvis | 3,6 meetrit |
| Sukeldumissügavus |
90 meetrit 120 meetrit (testimisel) |
| Sõsarlaevad | EML Lembit |
| Kiirus |
13,5 sõlme pinnal 8,5 sõlme vee all |
| Meeskond | 32 (sh 4 ohvitseri) |
| Relvastus |
8 × 533 mm (21") torpeedod 2 õhutõrjekahurit 24 miini |
Kalev (vette lastud 7. juulil 1936) oli üks kahest Kalev-klassi allveelaevast, mille Eesti Vabariik tellis 12. detsembril 1934. Teine laev oli Lembit. Kalev võeti Eesti Mereväe teenistusse 1937. aasta sügisel. 1940. aastal võttis laeva üle Nõukogude Liit. Laev ei naasnud sõja ajal patrullist ja on siiani teadmata kadunud.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Laev ehitati Ühendkuningriigi firmas Vickers and Armstrongs Ltd. Teenistusse arvati Kalev 1937. aastal ning oli teenistuses kuni 1940. aastani. Kalev läks koos Eesti okupeerimisega Punalipulise Balti Laevastiku koosseisu ning osales mereväeoperatsioonides, kuni jäi teadmata kadunuks. Arvatakse, et laev sõitis Juminda miiniväljal miinile.
Ühe Soome mereväelase-allveelaevniku mälestuste järgi olevat nad Soome lahel patrullides sattunud udus juhuslikult veepinnal seisnud Kalevile, mille silueti tundnud nad ära varasematest kokkupuudetest Eesti merejõududega. Kalevit olevat selle peale käigult rammitud ja laev vajunud põhja. Kinnitust pole see versioon siiski leidnud.
Komandörid
[muuda | muuda lähteteksti]- september 1936—1939: Alfred Pontak
- 1939—1940: Verner Hans Puurand
- 3. oktoober 1940 — oktoober 1941: Boriss Nõrov
Lahinguretked
[muuda | muuda lähteteksti]- 8.-21. augustini 1941
- 29. oktoober 1941 – +
Vrakk
[muuda | muuda lähteteksti]Kalevi uppumispaik on teadmata, sest laev jäi kadunuks koos meeskonnaga. Laeva vrakki on otsitud, aga seda pole leitud.
30. juunil 2010 teatas Meremuuseum võimaliku Kalevi vraki leidmisest. Meremuuseumi uurimislaeva kapteni Vello Mässi sõnul oli 95% tõenäosus, et tegu on Kaleviga. Laeva uuris Meremuuseumi palvel ka Merevägi.[1] Hiljem teatati, et tegu oli hoopis dirižaabli vrakiga.[2]
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]К. Б. Стрельбицкий. Загадки последнего похода подводной лодки «Калев». // Тайны подводной войны-10: Малоизвестные страницы подводной войны ХХ века. Львов 2001
