Kalamaja muuseum

Kalamaja muuseum on Eesti pealinnas Tallinnas 2021. aastal avatud Tallinna Linnamuuseumi filiaal. Muuseum tegutseb Põhja-Tallinnas aadressil Kotzebue 16 ja keskendub Kalamaja asumi ajaloole, tänapäevale ja tulevikule.

Kalamaja muuseumis korraldatakse töötubasid, kontserte, luuleõhtuid, perepäevi ja etendusi. Muuseum on loodud koos kogukonnaga ja suunatud kogukonnale. Kokkusaamispaik, mis kutsub kõiki kaasa mõtlema ja panustama, innustades Kalamaja elanikke ja külalisi avastama piirkonna kirevat minevikku, vahvat olevikku ja põnevat tulevikku.^[1] Muuseum pakub kogukonna liikmetele tuge, et nad saaksid ellu viia oma loomeideid.^[1]

2024. aastal võitis Kalamaja muuseum Euroopa muuseumide aastaauhinna (EMYA) Silletto, mida antakse välja kogukonna osaluse ja kaasamise eest.^[2] Vaata EMYA raames tehtud muuseumi videotutvustust. ^[3] Lisaks kajastati Kalamaja muuseumi kaaskuraatori Laura Jamsja artikkel Kalamaja kogukonnamuuseumi loomisest ICOM-i  Linnamuuseumide kogude ja tegevuse rahvusvahelise komitee (CAMOC) väljaande CAMOC Review 2023. aasta kevad-suve väljaandes.

Kalamaja muuseum asub Tallinna vanimas eeslinnas Kalamajas, arhitekt Herbert Johansoni projekteeritud funktsionalistlikus eramus (valmis 1934). Seal elas Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikaprofessor Hans Einberg oma perega.^[4]

Kogukonnamuuseumi rajamine algatati 2018. aasta algul, kui valmistuti senise Lastemuuseumi uuendamiseks. Mõte kasvas välja teadmisest, et Tallinna Linnamuuseum avab erinäolisi tahke linna ajaloost, sealhulgas eri ajastutest. Kalamaja kirev lugu ulatub tagasi juba hiliskeskaega. Kokkuhoidev kogukond oli ise huvitatud muuseumist, mis avaks paiga minevikku nii kohalikule kui ka tutvustaks lugu laiemalt.^[5]

Muuseumi avamisele eelnes küsitlusi, kohtumisõhtuid, praeguste ja endiste Kalamaja elanike mälestuste, esemete ja fotode kogumist. Kaasati lapsi ja noori korraldades avalikult muuseumi visuaalse identiteedi ja logo valimise jm infoüritusi. Muuseumil on hea koostöökogemus ka Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse ja ka naabruskonnas asuva Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengitega, leidmaks Kalamaja Muuseumile erivajadustega inimesi arvestav sissepääsuvõimalus.^[6] Tallinna Linnamuuseum pälvis Kalamaja Muuseumi ettevalmistava ja kogukonda kaasava protsessiga Eesti muuseumide aastakonverentsil Valgas tiitli Aasta kogukonna sõber 2019.^[7]

Muuseum avati 24. septembril 2021. aastal ja uue koos kogukonnaga loodud uue püsinäituse nimi on “Küla keset linna. Lugusid Kalamajast” Näitus kõneleb piirkonna elust kuue Kalamajale iseloomuliku koondkuju kaudu: need on Kalamaja mees, Kalamaja naine, Kalamaja laps, Kalamaja esivanem, Kalamaja elukunstnik ja Kalamaja loom. Need koondkujud eri aegadest ja ajastutest jutustavad lugusid keskajast tänapäevani. Muuseumis kulgedes avanevad kohalike inimeste kaudu ka siinsete majade lood: külastajat ootavad kelder, trepikoda, garaaž, elutuba… aga näitust leiab ka tualetis. Noored külastajad saavad muuseumi perealal mängida Tallinna maja tüüpi nukuelamus.

Muuseumist leiab ka galerii ja ajutiste näituste saali, kus kohalikel ja ka muudel soovijatel on võimalik oma ideid näituseks vormida või põnevaid kollektsioone huvilistele tutvustada.

Kalamaja muuseumimajas asuvad ajutised näitused:

• “Kalamaja kõrvad” (12 tundi 20.09.2020)
• „Kalarand – igaühe-mereääre kolmas tulemine“ (26.11.2021 – 31.03.2024)
• “Kolm tilka verd” (31.05.2023 – 14.06-2023)
• "Kopli maagiline realism" (26.04.2024 – 30.04.2026)
• “Sogases vees II” (28.09.2024 – 01.09.2025)

Muuseum on küll sisult suur, ent ruumalalt pisike. Seetõttu näeb meie näitusi sageli ka siinsetel tänavatel.

Kalamaja muuseumi üks eesmärke on olla nähtav ka linnaruumis. Koostöös Fotokuuga valmis välinäitus „Kuhu ühtegi päikesekiirt ei paista“ (3. oktoober – 4. detsember 2019), mille keskmes oli fotoreporter Hans Soosaare fotosari 1920. aastate Kalamaja korterioludest. Olles esimene taoline aktsioon, tõi väljapanek tänase Kalamaja tänavatele kõrvutuse tolleaegse eluga. Tänavatele paigaldati kümme stendi Soosaare fotode ja nende tagakülgedelt pärinevate olustikukirjeldustega. Asukohaks oli samade majade esine või ümbrus, mille elanikke Soosaar üle 90 aasta tagasi jäädvustas. Nii moodustus isemoodi linnagalerii. Välinäitus sündis koostöös kohalike korteriühistutega, kes andsid loa fotostendide paigaldamiseks oma majade ette. ^[8] Praegu on näitus saadaval veebis.

2019. aasta kutsuti Põhja-Tallinna lapsi üles, et nad saadaksid muuseumile oma loometöid, näiteks teemadel “Minu lemmikkoht”, “Minu lemmikloom”, “Kui Kalamajas oleks muuseum, siis mis seal kindlasti peaks olema?”, “Milline võiks olla Kalamaja muuseumi maskott?”, “Milline võiks välja näha tuleviku Kalamaja?” Kokku jõudis muuseumisse üle 160 pildi-kavandi ja 54 kirjatükki, muuhulgas üks linnamatka plaan, üks pisiskulptuur, kaks õlimaali ja kaks maketti. Ilmestamaks vanalinna ja Kalamaja ühendava Balti jaama tunneli kõledat linnaruumi, sai 16.10.2019 – 02.03.2020 näha tunneli seintel näitust Kalamaja muuseumile saadetud laste töödest. Kõik originaalid olid eksponeeritud Kalamaja raamatukogus. Balti jaama turul võis vaadata näitust "Kalamaja laste kastmes". ^[9][10]

2020. aasta suvest alates on Kalamaja tänavatel välinäitus "Kalamaja kadunud killud. Pildikesi perealbumitest". Väljapanek toob perealbumite pildid Kalamaja tänavatele ja on justkui ajarännak aastatetagusesse aguliellu. Väärtuslik pildimaterjal pärineb muuseumi üleskutsele reageerinud endistelt ja praegustelt kohalikelt elanikelt. Fotoalbumid on olnud inimeste kalleim vara, mida elu keerulistel rännakutel ikka kaasas on kantud. Fotosid täiendavad intervjuudel põhinevad tekstilõigud, andes aimu, kuidas ühes Tallinna suurimas eeslinnas elati 50, 60, 70 ja 80 aastat tagasi. Fotostendid on paigutatud nende majade juurde või lähedusse, kus need kunagi üles on võetud.^[11]

Kalamaja muuseumi väljapanek Telliskivi tänaval avas koostöös Põhja-Tallinna linnaosaga pop-up näituste sarja Põhja-Tallinna tänavatel. Näitus „Lenderi maja – eestlaste esimene linnakodu“ (22. juuni – 28. juuni 2020) tõi möödakäija ette üheksa Kalamaja hooneid kujutavat fotot Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumi kogust, tutvustamaks Tallinna esimese eestlasest linnapea, inseneri ja ettevõtja järgi nime saanud majatüüpi „Lenderi maja“. Näitusega sai tutvuda Telliskivi tänav​al​ Telliskivi Loomelinnaku ees.^[12]

„Uka-Uka, mina prii. Õuemängud Kalamajas“ koosneb õuemängude õpetustahvlitest ja kalakujulistest keksukastidest. Välja on toodud mängud, mis olid Kalamaja kohalike laste seas 1930. – 1970. aastatel populaarsed ning õpetustele lisaks saab lugeda ka inimeste mälestuslugusid õues mängimisest.

Retseptinäitus „Kopli maitsed“ (kevad–sügis 2022) leidis aset Kopli 93 kogukonnakeskuses. Tallinna linna välisprojekti „ACCESS – kultuuri kättesaadavus kõigile“ jooksul koguti uusi ja vanu, värskeid ja tuttavaid, eksootilisi ja koduseid Kopli retsepte. Elanikelt koguti ühe päeva jooksul 62 retsepti ning need olidki näituse alguspunktiks. Retseptid on saadaval ka Linnamuuseumi ajaveebis.

2022. aasta suvel oli võimalik Põhja-Tallinna kogukonnamaja hoovis (Kari 13) näha Põhja-Tallinna pop-up fotonäituste sarja raames koostatud näitust „Tööhoos Kalamaja. Kuidas tuli leib lauale 1920.–1960. aastatel“. Väljapanek oli üleval vaid nädala, kuid koliti püsivalt ümber kohvikusse Boheem (Kopli 18). Näituse teemaks on Kalamaja töölised ning aastakümneid tagasi tehtud fotod võimaldavad tutvuda eriilmeliste töökeskkondadega ning võrrelda, kuidas on ajas muutunud ametikohad, töökorraldus ja -tingimused.

Balti jaama turul oli näitus “Kuidas maitseb Kalamaja?” (01.veebruar – 01. aprill 2023). Näituse raames sai välituru lähedal näha endiste ja praeguste Kalamaja elanike retsepte, mis olid olnud nende jaoks piirkonnas elatud aja jooksul oluline osa Kalamaja maitsest. Neist suur osa oli seotud soojade lapsepõlvemälestuste ning köögis askeldava vanaemaga, kuid oli ka päris uusi Kalamaja retsepte. Näitusel oli igaühel võimalus nostalgiliste mustritega põllede taskutest retsepte kaasa võtta, et ka ise kodus Kalamaja-maitselisi roogi valmistada.

Kalamaja piirkonna tööstuslikust ajaloost jutustav “Kruvist klaverini. Kalamaja tööstuste lugu” pandi tänavaruumi üles 2023. aasta aprillis ning on üleval 2024. aasta sügiseni. Välinäitus tutvustab 12 Kalamaja ajaloolist tööstusettevõtet, millest suurem osa on nüüdseks uksed sulgenud ja tihti on hoonedki lammutatud. Huvilised saavad teada, kus asus Kalamajas limonaaditehas ja jalgrattavabrik, kus tehti vedureid ja tramme, kus aga sokke ja sigarette. Kunagi kohalikule rahvale tööd ja leiba andnud vabrikuid aitavad taaselustada vanad fotod ja reklaamid.

Kuna muuseum on loodud koos kogukonnaga ja suunatud kogukonnale, on järjepideval kohalikke inimesi näituste ja projektide tegemisel kaasatud ning selle koostöö tulemusi on näha nii muuseumimajas, tänavatel kui ka internetis.

• "Kalamaja kõrvad" oli algselt 12-tunni pikkune heliinstallatsioon muuseumi galeriiruumis, mis koosnes Kalamaja asukate kõrvade kipsjäljenditest ning kõlaritest kostvatest asukate mälestustest ja asumile iseloomulikest helidest. Nüüd on installatsioon saadaval eesti keelses Vikipeedias ja kipsjäljendid näha muuseumi seintel.
• Kalamaja lood Vana-Kalamaja tänava telefoniputkas. Kalma sauna ette (Vana-Kalamaja 9a) paigaldati tänava renoveerimise käigus endisaegne telefoniputka, mis majutab 2024. aasta juuni keskpaigast audionäitust. Telefonist saab kuulata kümmet erinevat lugu Vana-Kalamaja tänavast ja laiemalt Kalamajast.
• Seinamaaling Vabriku 7 esifassaadil. Kultuuriöö 2024 raames toimus 30. augustil Kalamaja muuseumis mosaiigitöötuba, kus kogukonna inimesed said valmistada klaasmosaiigist kalu, mis hiljem kinnitati piirkonna maju kujutavale seinamaalingule.

• Kalamaja muuseumi koduleht
• Tallinna Linnamuuseumi koduleht
• Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb
• Video Kalamaja muuseumist