Kolossaalorder
Kolossaalorder (prantsuse keeles colossal 'hiiglaslik') on Itaalia arhitekti Andrea Palladio välja töötatud orderivorm, mille puhul sambad, piilarid või pilastrid ulatuvad hoonel vähemalt läbi kahe korruse[1].
Kuigi hiiglaslikke sambaid kasutati palju ka antiikaja ehituskunstis, ilmusid need mitmekorruseliste hoonete fassaadidele alles Itaalia renessanssarhitektuuris. Kolossaalorderina võidi kasutada ükskõik millise klassikalise orderi (Toscana, joonia, dooria, korintose või komposiitorderi) sambaid. Kolossaalorderi võidukäik jätkus manerismi ja barokkarhitektuuris.
Kolossaalorder taaselustati uuesti 18. sajandi Euroopas, näiteks Inglismaal kasutasid seda fassaadidel suurejoonelist teatraalset klassitsismi viljelevad arhitektid John Vanbrugh ja Nicholas Hawksmoor.[2]
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Mantova Sant Andrea kiriku fassaad
-
-
-
Louvre'i idafassaad
-
Viini ülikooli kiriku fassaad joonia ja korintose pilastritega
-
Paškovi maja Moskvas (1784–1786)
-
-
Aberdeeni Püha Markuse kirik (1892)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kolossalordnung. - Architekturkontext. - Glossar. Universität Zürich". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2021. Vaadatud 7. septembril 2021.
- ↑ Colossal order. - britannica.com