Komposiitorder

Komposiitorder, ka liitorder (ladina keeles compositum 'koostatud') on Rooma arhitektuuris esinev saledaima tüvesega ja visuaalselt kergeim klassikaline order, mille kapiteelis on kokku pandud joonia voluudid kapiteeli ülaosas ja korintose orderi akantuslehed nende all. Muus osas sarnaneb korintose orderiga^[1]. Komposiitkapiteel esineb Rooma, Bütsantsi ning lihtsustatuna eelromaani arhitektuuris, komposiitorderit omaette orderina on kasutatud renessanss- ja barokkarhitektuuris, samuti historitsismis^[2].

Komposiitorder on algselt olnud puhtalt sambakujundus, selle sokkel ja talastiku ehitus pole kindlaks määratud ja lähtub laiades joontes korintose orderi vastavatest osadest. Samba baas on vabalt kombineeritud ja vahel rohkemate rihvade ja mõigastega kui Vana-Kreeka orderites. Samba tüvese kujundus ja proportsioon järgivad korintose orderi kujundusmalli. Komposiitorderi rikkaliku ja lopsaka kujundusega kapiteelil allosas on korintose orderile iseloomulikud akantuselehtede read, nende kohal joonia kapiteeli diagonaalse asetusega voluudid rullumas üle munavööt- ja helmesnöörliistu.

Komposiitorder on Vana-Rooma arhitektuuri sünnitis. Seda tüüpi varaseid kapiteele leiab juba 1. sajandil eKr Pompei palestra sammastel. Umbes 40. aastal Kölnis püstitatud Pobliciuse hauamonumendil on varased komposiitkapiteelid selle nurgapilastritel. Rooma linnas leiab varaseimad komposiitkapiteelid Tituse võidukaarelt, mis valmis ajavahemikus 81.–90. aastail. Keiser Hadrianuse ajal levis toretseva komposiitorderi kasutamine kiiresti üle terve Rooma riigi ja sai korintose orderi kõrval eelistatud orderitüübiks riiklike ehitiste tarvis.

Alles renessanssarhitektid arendasid komposiitorderi iseseisvaks kindlate reeglitega orderiks. Nad uurisid klassikaliste orderite proportsioone ja suhteid ning määrasid Vitruviuse teostele toetudes kindlaks mõõtühikud, niinimetatud moduli, et kirjeldada samba alumise osa läbimõõdu ja samba kõrguse suhet. Komposiitorderi jaoks kehtis suhe 1:10 kuni 1:12 ja seega oli komposiitorderi sammas saledaim kõigist orderitest. Komposiitorderit mainitakse omaette orderina esimest korda 16. sajandi keskel arhitekt Sebastiano Serlio orderiõpetuses^[2].

• 
  Pompei suure palestra peristüüli sambad
• 
  Pobliciuse hauamonument Kölnis
• 
  Kapiteel Tituse võidukaarelt Roomas
• 
  Sammas Hadrianuse villas Tivolis
• 
  Kapiteel Rooma-aegsest Efesosest
• 
  Hilisrooma-Bütsantsi komposiitkapiteel, Euphrasia basiilika Porečis Horvaatias

• 
  Palazzo Capitaniato, Vicenza, Andrea Palladio
• 
  Pilaster Veneetsia San Benedetto kirikus
• 
  Santa Croce in Fossabanda, Pisa
• 
  Brescia, San Giovanni portaali kapiteel
• 
  Rokokoosammas Baieris, komposiitkapiteel "ümberpööratud" voluutidega
• 
  Budapesti endise justiitspalee samba kapiteel

• Korintose order
• Joonia order
• Kolossaalorder

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Komposiitorder