Eurasianism
 | Artiklis puuduvad viited. (Oktoober 2023) |
Eurasianism (ka eurasiaanlus) on 1920. aastatel vene emigrantlikes ringkondades välja töötatud ideoloogia, mis peab ebasoovitavaks Venemaa integreerumist Lääne-Euroopaga, tähtsustades selle asemel Venemaa loomulike liitlastena Ees-Aasia ja Kesk-Aasia riike.
Eurasianismi juured peituvad 19. sajandi slavofiilias ja see ideoloogia on tugevalt mõjutatud geopoliitilistest arusaamadest. See rajaneb suures osas kindlatel väärtustel põhineva, hierarhiat, kollektivismi ja universaalseid ideid tähtsustava süsteemi (ideokraatia) ning paindlikke väärtusi, vabadust, individualismi ja moraalset relativismi väärtustava süsteemi (demokraatia) vastandamisel. Venemaa roll on selle ideoloogia kohaselt olla ideokraatlik kontinentaalimpeerium, millel on juhtiv roll sarnaseid väärtusi tunnistavate rahvaste ja riikide liidus. Venemaa mõjusfääri kuuluvana näevad eurasianistid tavaliselt endise Venemaa keisririigi ja Nõukogude Liidu äärealadel tekkinud riike, samuti õigeusklike ja slaavi riikide rühma Kagu-Euroopas ning mitmeid Ees-Aasia islamiriike (Iraan, Türgi).
Venemaa strateegiline liitlane läänes nii väärtuste kui ka kontinentaalse orientatsiooni poolest on eurasianismi ideoloogia kohaselt Saksamaa. Venemaa ja Saksamaa ajaloolisi konflikte nähakse mõlemale poolele hukatuslike tragöödiatena.
Eurasianismi algsed ideoloogid olid Nikolai Trubetskoi, Pjotr Savitski ja Pjotr Suvtšinski. Liikumine hääbus 1930. aastate teisel poolel. Oma töödes on eurasianismi ideid kajastanud ka Lev Gumiljov, keda on sageli nimetatud uuseurasianismi alusepanijaks. Eurasianistlikud ideed omandasid uue populaarsuse 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse Venemaal, kus need on mõjutanud ka Venemaa välispoliitikat ja sõjalist doktriini. Kaasaegse eurasianismi silmapaistvaim ja mõjukaim teoreetik on filosoof Aleksandr Dugin.