Eesti riigipeade loend

Siin on nimekiri isikutest, sõltumata nende ametinimetusest, kes on täitnud riigipea ülesandeid iseseisvas Eestis või edasi kandes Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust okupatsiooniaastatel.

Kõigi Eesti alasid valitsenud isikute loend on esitatud artiklis Eesti valitsejad.

Aastatel 1918–1934 puudus Eesti Vabariigis riigipea institutsioon. Riigipea ülesandeid täitis valitsusjuht, kelle ametinimetus oli 1918 Ministrite Nõukogu esimees, 1918–1920 peaminister, 1920–1934 riigivanem. Alates 1922. aastast nimetati riigivanemat välissuhtluses presidendiks.

Perioodil 1919–1920 võib riigipeaks lugeda ka Asutava Kogu esimeest August Reid. 9. juulil 1919 jõustunud Eesti vabariigi valitsemise ajutise korra § 9 järgi "Vabariigi seaduslikuks esitajaks on Asutava Kogu esimees; riigiesituse küsimustes on Asutava Kogu esimehel õigus saada vabariigi valitsuselt vastavat informatsioni." Tänapäeval tõlgendatakse seda paragrahvi nii, et riigipea pole mitte Eesti Vabariigi esindaja Asutava Kogu esimees, vaid Asutavale Kogule alluv ja aruandekohustuslik peaminister, kuna riigipea peab ju kellelegi alluma.

Aastatel 1934–1937 oli riigipea nimetuseks riigivanem, 1937–1938 riigihoidja ja alates 1938. aastast president.

Allpool esitatud tabelis on ära toodud ka need valitsusjuhid, kellel lasusid riigipea ülesanded.

Kuna 21. juunil 1940 toimunud juunipöördega võimule tulnud Johannes Varese valitsus ei olnud põhiseaduslik ja ka president Konstantin Päts ei saanud enam vabalt võimu teostada, loetakse riigiõiguslikult presidendi kohusetäitjaks alates sellest kuupäevast viimasena põhiseaduslikus korras peaministri ametit pidanud poliitik Jüri Uluots. Uluots püüdis seaduslikku valitsust Eesti territooriumil taastada nii 1941. kui ka 1944. aastal, kuid tulutult.

20. aprillil 1944 toimus Tallinnas põhiseaduse paragrahvi 46 alusel Valimiskogu protokollitud koosolek, mille kutsus kokku Jüri Uluots peaministrina. Valimiskogust võtsid osa peaminister Jüri Uluots, Riigivolikogu esimees Otto Pukk, Riiginõukogu teine abiesimees Alfred Maurer, sõjavägede ülemjuhataja asetäitja ja sõjaminister Johan Holberg ning Riigikohtu esimehe asetäitjana Riigikohtu vanim liige riigikohtunik Mihkel Klaassen. Valimiskogu konstateeris, et kõik, mis on toimunud pärast 21. juunit 1940, on põhiseadusevastane ja juriidilise väärtuseta ning et Eesti põhiseaduslikud riigiorganid püsivad edasi 16. juuni 1940 koosseisus. Edasi nenditi, et Vabariigi Presidendi asetäitja valimine ei ole kestva okupatsiooni ajal põhiseaduslikult nõutav ja ka mitte otstarbekohane. Vabariigi Presidendi kohuste täitmine on põhiseaduslikult üle läinud peaminister Jüri Uluotsale ja kui temal peaks olema takistusi, siis peaministri asetäitjale.

18. septembril 1944 nimetas Jüri Uluots kui peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis käskkirjaga ametisse Vabariigi Valitsuse, nn Otto Tiefi valitsuse. Uluots lahkus samal päeval Eestis ja siirdus Rootsi, kus kandis edasi Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust. Riigipea eksiilis (nimetatud vahel ka eksiilpresidendiks) ametlik ametinimetus oli Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis. Need riigipead ei teostanud reaalselt võimu Eesti territooriumil, kuid kandsid edasi Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust.

Kuigi ka Nõukogude Liidu koosseisus oli Eesti NSV juriidiliselt (kuid mitte faktiliselt) iseseisev riik, ei arvestata selleaegseid haldus- ja parteiaparaadi juhte iseseisva Eesti riigijuhtide hulka. Eesti NSV aegsete võimukandjate nimistud on esitatud artiklites Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees ja EKP KK esimene sekretär.

Eesti Vabariigi nimi võeti kasutusele 8. mail 1990, kuid de facto oli Eesti Vabariik endiselt Nõukogude Liidu poolt okupeeritud.

11. märtsil 1990 otsustas Eesti Kongress, et "iseseisev ja sõltumatu Eesti Vabariik tuleb taastada anneksiooni tühistamise, okupatsioonivägede väljaviimise ja kõrgeima riigivõimu üleandmise teel Eesti Vabariigi põhiseaduslikule rahvaesindusele."

29. märtsil 1990 otsustas ENSV Ülemnõukogu "arvestades eesti rahva selgesti väljendatud tahet Eesti Vabariigi iseseisvuse ja seadusliku riigivõimu taastamiseks tunnistab Eestis NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust selle kehtestamise momendist alates ja kuulutab välja Eesti Vabariigi taastamise (restitutio ad integrum); kuulutab välja üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega." Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 20. augustil 1991.

28. juunil 1992 võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse alusel rahvahääletusega vastu uue põhiseaduse. Uuele põhiseadusele tuginedes valisid Eesti kodanikud 1992. aasta 20. septembril VII Riigikogu. Pärast esimesi vabu presidendivalimisi astus 6. oktoobril 1992 taas ametisse Eesti Vabariigi president.

6. oktoobril 1992 esines peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark Riigikogu ees avaldusega volituste lõppemisest. Riigikogu võttis samal päeval vastu avalduse, millega kuulutas Eesti Vabariigi põhiseadusliku Riigivõimu taastatuks. Õigusliku järjepidevuse alusel võttis Heinrich Marga järel riigipea tiitli üle Lennart Meri.

• Eesti valitsusjuhtide loend

• Eesti riigipead Vabariigi Presidendi kodulehel