[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Budapesti memorandum

Allikas: Vikipeedia
USA president Clinton, Venemaa president Jeltsin ja Ukraina president Leonid Kravtšuk pärast trilateraalse lepingu allkirjastamist Moskvas 1994. aasta 14. jaanuaril
Clintoni ja Jeltsini pressikonverents 1994. aastal

Budapesti memorandum julgeolekutagatiste kohta on Ungari pealinnas Budapestis 1994. aasta 5. detsembril Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Venemaa Föderatsiooni poolt allkirjastatud kokkulepe Ukrainale antavate julgeolekutagatiste kohta seoses Ukraina liitumisega Tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga.[1][2] Hiljem ühinesid memorandumiga Hiina ja Prantsusmaa.

USA, Venemaa ja Suurbritannia kohustusid, kooskõlas Helsingi lõppaktiga, austama Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja olemasolevaid piire. Memorandumi tulemusena loovutas Ukraina aastatel 1994 kuni 1996 Venemaale oma territooriumil asunud tuumarelvade varud, mis olid 1994. aastal maailmas suuruselt kolmandal kohal.

2014. aasta Krimmi kriisi järel teatasid USA[3][4] ja Suurbritannia[5] eraldi avaldustes, et Venemaa sekkumise näol on tegemist memorandumiga võetud kohustuste rikkumisega ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse selge rikkumisega. Venemaa väidab, et lepingu kohaselt ei tohi ta vaid Ukraina vastu tuumarelva kasutada.

  1. "Ukraine: The Budapest Memorandum of 1994" (PDF). 21. veebruar 1994. Vaadatud 12.03.2024.
  2. "Budapesti 1994. aasta memorandumi mõttetus ‹ Ajaleht KesKus koduleht". kes-kus.ee. Vaadatud 12. märtsil 2024.
  3. "Readout of President Obama's Call with President Putin". The White House. 1. märts 2014. Vaadatud 26. märts 2014.
  4. Editorial Board (28. veebruar 2014). "Condemnation isn't enough for Russian actions in Crimea". Washington Post.
  5. Stevenson, Chris; Williams, Oscar (1. märts 2014). "Ukraine crisis: David Cameron joins Angela Merkel in expressing anxiety and warns that 'the world is watching'". The Independent.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]