Bataat

Bataat
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Maavitsalaadsed Solanales
Sugukond	Kassitapulised Convolvulaceae
Perekond	Lehtertapp Ipomoea
Liik	Bataat
Binaarne nimetus
Ipomoea patatas

Bataat ehk maguskartul (Ipomoea patatas) on perekonda lehtertapp kuuluv taimeliik, mille tärkliserohkeid magusaid mugulaid pruugitakse paljudes maades toiduks.

Vaatamata nimele on bataat ehk maguskartul eestlastele tuttava kartuliga vaid kauge sugulane. Vahel nimetatakse bataati ekslikult jamsiks, mis on tegelikult täiesti teistsugune aedvili ning pärineb Aafrikast ja Aasiast.

Bataat on igihaljas vääntaim. Söödav juureosa ehk risoom on pikergune, selle sile pealispind on kollane, valge, oranž, punane, pruun, lilla või beež ning sisu valge, punane, roosa, lilla, kollane või oranž. Valge või kollase sisuga bataadid on vähem magusad ja niisked kui punased, roosad ja oranžid.

Bataat arvatakse pärinevat kas Kesk- või Lõuna-Ameerikast. Kesk-Ameerikas kasvatati seda vähemalt 5000 aastat tagasi. Peruust on leitud bataadijäänuseid ajast 8000 eKr. Aedviljana oli see enne eurooplaste tulekut tuntud ka Polüneesias, Cooki saartelt leitud jäänused on dateeritud 1000 pKr ümbrusse. Arvatavasti tõid polüneeslased bataadi Lõuna-Ameerikast ning levitasid seda oma merereisidel ka Hawaii saartele ja Uus-Meremaale. Seemnete kandumine merevees ei ole usutav, pealegi levib kultuurbataat mitte seemnete, vaid istikute kaudu.

100 grammis bataadis on 360 kJ (86 kcal) energiat. Süsivesikuid on selles 20,1 g, sellest tärklist 12,7 g, suhkruid 4,2 g ja kiudaineid 3,0 g. Rasvu on 100 g bataadis 0,1 g, valke 1,6 g, A-vitamiini ekvivalenti 709 μg, tiamiini (B₁-vitamiini) 0,1 mg, riboflaviini (B₂) 0,1 mg, niatsiini (B₃) 0,61 mg, pantoteenhapet (B₅) 0,8 mg, B₆-vitamiini 0,2 mg, foolhapet (B₉) 11 μg, C-vitamiini 2,4 mg, E-vitamiini 0,26 mg, kaltsiumit 0,26 mg, rauda 0,6 mg, magneesiumi 25,0 mg, fosforit 47,0 mg, kaaliumit 337 mg, naatriumi 55 mg ja tsinki 0,3 mg.^[1][2]

Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmeil toodeti 2004. aastal maailmas 127 miljonit tonni bataati. Suurem osa toodangust tuli Hiinast, kus 49 000 ruutkilomeetril kasvatati 105 miljonit tonni. Umbes pool Hiina saagist kulus loomasöödaks.

Toodang inimese kohta on suurim maades, kus bataadil on inimeste igapäevatoidus tähtis roll. Juhtival kohal on Paapua Uus-Guinea umbes 500 kiloga inimese kohta aastas. Järgnevad Saalomoni saared 160 kg, Burundi ja Rwanda 130 kg ning Uganda 100 kiloga.

Vikisõnastiku artikkel: bataat