B₅-vitamiin

B₅-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.

Inimorganismis on aktiivne pantoteenhappe D(+)vorm, mille baasil sünteesitakse inimorganismi metabolismis keskne koensüüm A.

Inimene saab B₅-vitamiini nii taimsest kui ka loomsest toidust. Taimse ja loomse toidu koosseisus on B₅-vitamiin koensüümina A ja fosfopantoteiinina, mille hüdrolüüs peensooles annab vaba pantoteenhappe. See imendub peensoolest naatrium-sõltuvalt.

Imendumist soodustavad biotiin ehk H-vitamiin, foolhape ja kaltsium. Imendumist võivad häirida liigne alkohol ja kohv.

Allikad: maks, pärm, munad, piim, kaunviljad, täisteraviljatooted, tomat.

Pantoteenhape kuulub inimorganismi keskse koensüümi koensüüm A koostisse ning on sel moel vajalik süsivesikute, lipiidide, aminohapete ja nukleiinhapete metabolismis osalevate ensüümide tööks.

Pantoteenhape on looduses väga laialt levinud ja seepärast tema defitsiiti normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei esine. Kestev ja rohke alkoholi ja kohvi tarbimine ning kestev väga äärmuslik toitumine võib mõningase puuduse tekitada.

Defitsiidi esmatunnused:

• nõrkus,
• oksendamine,
• väsimus.

Pikemaajalise kestva defitsiidi korral võivad ilmneda

• dermatiit,
• juuste depigmentatsioon,
• põletustunne jalgades (burning feet syndrome),
• pellagrasarnased nähud (naha sümmeetriline laigulisus ja jäikus),
• hüpoglükeemia,
• krambid.

Üldiselt on pantoteenhappedefitsiiti raske hinnata, sest teiste B-rühma vitamiinide defitsiidi sümptomid maskeerivad neid.

RDA (ehk B₅-vitamiini soovitatav ööpäevane kogus):

• meestel 5–10 mg
• naistel 4–9 mg
• lastel 3–7 mg
• rasedatel 5–10 mg
• imetavatel emadel 6–11 mg

B₅-vitamiini lisatarbimine on kindlasti vajalik pikaaegse defitsiidi tunnuste ilmnemisel. Neil, kes tarbivad kestvalt ülemäära palju alkoholi ja kohvi, on selle vitamiini lisatarbimine õigustatud. Selle oskuslik ja adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne ka alkoholismi, depressiooni, tuberkuloosi, aneemia ja muude haiguste korral.

Pantoteenhapet peaks kindlasti manustama koos tiamiini, niatsiini, B₆-vitamiini, C-vitamiini, foolhappe, biotiini ja kaltsiumiga.

Päevase ohutu koguannuse ülempiir pantoteenhappe korduval manustamisel on 300–400 mg, ühekordse koguannuse ohutu ülempiir 500 mg. Kuigi pantoteenhappei toksilisust pole kunagi täheldatud, ei tohiks neid piire kindlasti ületada.

• 1933. avastas Roger John Williams koos kaastöötajatega pantoteenhappe ehk B₅-vitamiini, kui nad otsisid Saccharomyces cerevisiae ja teiste pärmseente jaoks essentsiaalseid kasvufaktoreid.^[1] Pantoteenhappe esmaeraldamiseks keemilise töötlemise tulemusena kulus ligi 250 kg lammaste maksa ja saadi 3 grammi 40% puhtusega ainet.^[2]

• B-vitamiinid