Apaatia
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2022) |
Apaatia on tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste.[1]
Apaatia korral puudub olendil igasugune emotsionaalne reaktsioon välis- või sisesündmusele:
- õnnetuse tõttu saab inimene raskelt vigastada, kuid ta ei reageeri vigasaamisele;
- inimene saab lähedase inimese surmateate, kuid ta ei reageeri sellele.
Kuna apaatia korral ei teki emotsionaalset reaktsiooni sündmusele, ei toimu ka sündmuse tähtsusastme hindamist ja sündmusele ei järgne mingit tegevust.
Emotsionaalse reaktsiooni puudumine ei ole spetsiifiline inimesele, vaid võib esineda kõigil elusolendeil.
Apaatia võib esineda mitmete psüühikahaiguste, näiteks dementsuse, skisofreenia ja vaimse alaarengu korral.
Kõnekeeles võib sageli kohata mõiste "apaatia" väärkasutamist, eriti depressiivsete seisundite korral: "Oh, ma olen nii apaatne, et kohe mitte üks asi ei huvita ja miski ei paku rõõmu." Sellise väljenduse korral ei ole tegemist tunnete puudumisega, vaid võimetusega tunda rõõmu. Kui inimesel on apaatia, siis tema ei kurda ega kaeba millegi üle, vaid on kõigega rahul. Kui inimene kurdab, et tal on apaatia ja see häirib inimest, siis on tegemist anaesthesia dolorosa'ga.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Apaatia |