Ainuõõssed

See artikkel räägib hõimkonnast Cnidaria; varasema hõimkonna Coelenterata kohta vaata artiklit Coelenterata.

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2007) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ainuõõssed
Physalia physalis
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Alamriik	Pärishulkraksed Eumetazoa
Hõimkond	Ainuõõssed Cnidaria

Ainuõõssed ehk kõrveraksed (Cnidaria) on algeliste hulkraksete loomade hõimkond pärishulkraksete alamriigist.

Ainuõõssed elavad maailmamere rannikul põhjas ja vabas vees, mõned magevees. Neile on iseloomulikud kõrverakud ehk knidotsüüdid.

Ainuõõssed on näiteks pärishüdrad (Hydra), meriroosilised (Actiniaria) ja korallid. Tuntud allrühmad on karikmeduusid ja täringmeduusid, sessiilsed õisloomad meriroosiliste, kivikoralliliste ja nahkkorallidega ning mitme kujuga hüdraloomad, kelle hulka kuuluvad ka putkloomalised ja pärishüdrad.

Mõnedest ainuõõssetest (näiteks Polypodium hydriforme ja limaeosloomad) on saanud parasiidid.

Ainuõõssetel kui pärishulkraksetel on ehtsad koed (päriskoed) ja elundid.

Nad on oma mitmeti varieeruva põhiehitusplaani poolest radiaalsümmeetrilised ja nende keha koosneb kahest rakukihist, välisest epidermist ehk ektodermist ja seesmisest gastrodermist ehk entodermist. Nende vahel paikneb vahehüüvend ehk mesoglöa (mitte segi ajada mesodermiga). (Mõnikord peetakse vahehüüvendit kolmandaks looteleheks, kuid sellel pole midagi ühist kõrgemate hulkraksete mesodermaalsete blasteemidega.)

Gastroderm vooderdab ainuõõssete ainsat kehaõõnt "magu", mida nimetatakse ühisõõneks või gastraalõõneks. Sellel on üksainus ava (suuava), mille kaudu võetakse sisse toitu ja väljutatakse jääksaadusi. Peale selle funktsioneerib ta nagu vahehüüvendki hüdrostaatilise kaitsetoesena. Kõva lubitoes esineb ainult polüüpidel (näiteks kaheksikkorallid).

Ehtsat vereringet ainuõõssetel ei esine. Gaasivahetus toimub difusiooni abil, peale selle osaleb toitainete eeltöötluses ja ühtlasi jaotamises ning ainevahetuse lõppsaaduste äraviimises gastrovaskulaarsüsteem, mis koosneb ühisõõnest ning selle sopistustest polüüpide kombitsatesse. Gastrovaskulaarsüsteemil on niisiis nii seedimise kui ka ainetranspordi funktsioon. Toiduosakesed võtavad vastu eeskätt gastrodermi toitelihasrakkudesse.

Ainuõõssetel on ehtsad närvirakud, mis moodustavad hajusa võrgu (hajusa närvisüsteemi), mis on vähetsentraliseeritud. Närvirakud on kontsentreerunud suuvälja (hüpostoomi), kombitsatele ja pedunculus'ele, meduusidel on sageli kummiku ümber närvirõngas. Ka spetsialiseerunud signaalitranspordisuund ei ole veel välja kujunenud, närvide lülitamine aukliiduste kaudu võimaldab mõnel liigil siiski suurt erutusjuhtekiirust, hulk neuropeptiide võimaldab erutuste modulatsiooni.

Kaua arvati, et ainuõõssed on diploblastid, kahe lootelehega loomad. Uuemad tulemused viitavad aga sellele, et ainuõõssetel on peale ektodermi ja entodermi ka mesoderm. Mesodermist areneb muu hulgas meduuside lihastik^[1].

Ainuõõssete keha koosneb ekto- ja entodermist. Ekto- ja entodermi katavad epiteelrakud ja kinnituvad lihasjätked. Nende vahele jääb vahehüüvend ehk mesoglöa.

Ainuõõssete kehasein koosneb kahest epiteel- ja lihasrakkude kihist, millest sissepoole jääb ruumikas kehaõõs ehk gastraalõõs. Ühe kehaõõne järgi ongi hõimkond nime saanud. Sisemine rakukiht ehk entoderm koosneb näärme- ja epiteel-lihasrakkudest.

Toidu haaramiseks on ainuõõssetel kombitsad. Toit seedub kehaõõnes, suu ja pärakuna talitleb suuava.

Paljudel ainuõõssetel on lubi- või sarvainest toes.

Ainuõõssed elavad vees, peamiselt meredes. Neid elab ka Eesti mageveekogudes ja Läänemeres.

Magevetes on ainuõõssete liike vähe ja nende produktiivsus on veekogus enamasti väike^[viide?].

Mageveeainuõõssete areng on eriti kiire kevadel ja nende suurim arvukus esineb enamasti vara- või hilissuvel^[viide?]. Mõnikord võivad arvukad pärishüdra liikide (Hydra spp) populatsioonid süüa olulise osa veekogu zooplanktonist või põhjustada kalamaimude suurenenud suremust^[viide?].

Nimi Cnidaria pärineb Berthold Hatschekilt (1888). See on tuletatud vanakreeka sõnast κνίδη (knidē 'nõges').

Tänapäeval moodustavad ainuõõssed omaette hõimkonna, kuhu arvatakse järgmised klassid:

• õisloomad (Anthozoa)
• karikloomad (Scyphozoa)
• hüdraloomad (Hydrozoa)
• täringmeduusid (Cubozoa )
• karikmeduusid (Staurozoa) (varrega meduusid)
• Polypodiozoa
• limaeosloomad Myxozoa (määratlemata alamtakson, eranditult parasiidid)

Retsentseid liike on umbes 11 000.^[2]

Varem käsitleti ainuõõsseid koos kammloomadega hõimkonnas Coelenterata. "Loomade elu" (1981) käsitles ainuõõsseid kammloomadest eraldi, kuid nimetas ainuõõsseid endiselt nimega Coelenterata. See hõimkond jagunes "Loomade elu" põhjal 3 klassi, 5 alamklassi ja 18 seltsi ^[3]:

• hüdraloomad (Hydrozoa)
  • hüdralaadsed (Hydroidea)
    • kurdhüdralised (Leptolida)
    • korallhüdralised (Hydrocorallia)
    • ebaputkelised (Chondrophora)
    • tõlvmeduusilised (Trachylida)
    • hüdralised (Hydrida)
  • putkloomad (Siphonophora)
• karikloomad (Scyphozoa)
  • • kroonvaolised (Coronata)
    • ketasmeduusilised (Discomedusae)
    • täringmeduusilised (Cubomedusae)
    • karikmeduusilised (Stavromedusae)
• õisloomad (Anthozoa)
  • kaheksikkorallid (Octocorallia)
    • lubikorallilised (Helioporaria)
    • nahkkorallilised (Alcyonaria)
    • korkkorallilised (Gorgonaria)
    • merisulelised (Pennatularia)
  • kuudikkorallid (Hexacrallia)
    • meriroosilised (Actinaria)
    • kivikorallilised (Madreporaria)
    • merikakralised (Zoantharia)
    • sarvkorallilised (Antipatharia)
    • hüüvetupelised (Cerlantharia)

• Ainuõõssete loend

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria:Ainuõõssed