Kude

See artikkel räägib bioloogia mõistest; tekstiilinduse mõiste kohta vaata Kude (tekstiilindus)

---

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Kudesid uurib histoloogia.

 Pikemalt artiklis Taimed

Taimekoed jaotatakse meristeemiks ehk algkoeks ja püsikoeks (ingl k permanent tissue)

 Pikemalt artiklis Algkude

Asukoha järgi eristatakse nelja algkoe rühma:^[1]

• Tipmine ehk apikaalne meristeem
• Külgmine ehk lateraalne meristeem nimetatakse ka kambiumiteks
• Vahe- ehk interkalaarne meristeem
• Haava- ehk kalluse meristeem.

 Pikemalt artiklis Püsikude

Püsikoed on järgmised:^[1]

• Epidermaalne kude
• Vaskulaarne kude (ingl k vascular tissue) (taimedel: soontega seotud)

Vaskulaarsed koed on : ksüleem (xylem), floeem (phloem).

• Põhikude (ingl k ground tissue). Põhikoed on: parenhüüm (parenchyma), kollenhüüm (collenhyma), ja sklerenhüüm (sclerenhyma)

Histoloogia kaudu eristatakse imetajatel nelja põhikoe tüüpi:^[2][3][4]

• epiteelkude
• sidekude
• lihaskude
• närvikude

 Pikemalt artiklis Epiteelkude

Epiteelkude jagatakse funktsiooni alusel:^[2][4][5]

• katteepiteeliks- epiteelirakud katavad keha välispinda, moodustades naha pindmise kihi e epidermise, lisaks hingamiselundite epiteel, sooleepiteel jpt.
• näärmeepiteeliks- ehk sekretoorsed epiteelirakud on loomorganismi kõikides näärmetes.

 Pikemalt artiklis Sidekude

Sidekude jaguneb ehituse põhjal nelja peamisesse tüüpi:^[4][6][7]

• vedelkoed (veri ja lümf)
• pärissidekude
• kõhrkude
• luukude.

 Pikemalt artiklis Lihaskude

Lihaskudede tüübid on:^[4][8]

• silelihaskude
• vöötlihaskude
• südamelihaskude (üksnes südames, südamelihaskoe rakud on ristivöödilised evides nii vööt- kui silelihasrakkude omadusi).

 Pikemalt artiklis Närvikude

närvikoed koosnevad:^[4][9]

• närvirakkudest ehk neuronitest
• sünapsidest
• närvikiududest ja närvidest
• gliiarakkudest e närvitoendirakkudest (näit Schwanni rakud jpt)

• Elund
• Elundkond
• Histogenees

• T.H.Schiebler, H.-W. Korf, "Anatomie: Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie", 10. Auflage, 2007, Steinkopf Verlag, ISBN 978-3-7985-1770-7. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksa keeles)
• Hamdan Mohd.Nor, Wahida Abdullah, Quek Yoke Hua, Choo Yan Tong, Kee Bee Suan, "Focus Ace Spm", lk 33, 2009 Biology, Penerbitan Pelangi Sdn. Bhd, 2009, ISBN 978-983-00-3629-8. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)
• Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri,Koed 13-20, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
• Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 3- peatükk: KOED, lk 51-86,2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
• Kirzenbaum, A.L., L.Tres. Histology and Cell Biology: An Introduction to Pathology: With STUDENT CONSULT Online Access, 3e, 2012, Mosby, Chapter 1.Epithelium, pages 1–60, ISBN 978-0323078429.