Abort Eestis
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Eestis on naistel õigus aborti teha aastast 1955.[viide?]
Eesti Vabariigis on raseduse katkestamine naise soovil ja ilma meditsiiniliste näidustusteta lubatud kui rasedus on kestnud vähem kui 12 nädalat (ehk kuni 11 nädalat ja 6 päeva, loetuna viimase toimunud menstruatsiooni esimesest päevast). Teatud näidustuste olemasolul on võimalik rasedust katkestada ka hiljem, kui rasedus on kestnud vähem kui 22 nädalat (ehk 21 nädalat ja 6 päeva). Arvessevõetavad näidustused: rasedus ohustab naise tervist; lootel võib olla raske vaime või füüsiline terviserike; naise haigus takistab lapse kasvatamist; naine on alla 15-aastane või üle 45-aastane. Vähemalt kolmest arstist koosnev konsiilium otsustab, kas mõni neist näidustustest kehtib.[1]
1993. aastast reguleeris abordi tegemist Sotsiaalministeeriumi 25. juuni 1993. a käskkirjaga nr 116 kinnitatud "Raseduse kunsttehisliku katkestamise juhend" (trükis avaldamata).[2] 1998. aastal asendas selle "Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus," mille kohaselt võib rasedust katkestada üksnes isiku soovil.
Nõukogude ajal oli abort isikule tasuta. Mais 2006 maksis haigekassa 70 protsenti tehisabordi maksumusest, sellest üle jääva 544 krooni pidi tasuma patsient.[3] Praegu on omal soovil raseduse katkestamine tasuline protseduur. Eesti Haigekassas kindlustatud isik peab maksma Haigekassa määratud hinnast 50% medikamentoosse abordi korral ja 30% kirurgilise abordi korral. Kui kindlustus puudub, tuleb maksta täishind. Nii on medikamentoosse ehk tabletiabordi maksumus kindlustatule umbes 17,67€, mittekindlustatule 35,34€. Kirurgilise abordi maksumus vastavalt umbes 40,82€ ja 267,86€. Haigekassa määratud hind võib aastast aastasse veidi muutuda. Lisandub teenus päevaravis 51.83€. Kui inimesel pole Haigekassa kindlustust, peab tasuma ka protseduurile eelneva arstivisiidi, analüüside, ultraheliuuringu eest ja raseduse katkestamise järgse tervisekontrolli eest.[1]
Abordiregistri andmetel oli 2004. aastal registreeritud abielus olevaid naisi raseduse katkestajate hulgas 29,4 protsenti, registreerimata kooselus elavaid naisi 25,2 protsenti ja üksikuid ligikaudu 39 protsenti. Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku juhataja Helle Karro sõnul ei kasuta inimesed siiski aborti pereplaneerimise vahendina, vaid põhjusteks on suhted, tervis ning rasestumisvastaste vahendite alt vedamine.[4]
2010. aastal tehti Eestis 9087 aborti; 100 elussünni kohta tehti 57,4 aborti.[5]