Aadlimatrikkel

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2011) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Aadlimatriklid olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal, Württembergis, Eestimaal, Liivimaal, Kuramaa ja Saaremaal aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.

Aadlimatrikkel oli Euroopa riikides erilise korra järgi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks. Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud aadlikorporatsiooni liikmed.

Rootsis pidas aadlimatriklit Rootsi rüütelkond Stockholmi Rüütlimaja aadlimatriklis.

 Pikemalt artiklis Rootsi aadlisuguvõsade loend

Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklit Eestimaal pidas Eestimaa rüütelkonna kantselei Matriklikomisjon;

Eestimaa rüütelkond esitas 1728. aastal Venemaa Valitsevale Senati heeroldidepartemangule taotluse aadlimatrikli (Ritterbank) koostamiseks, esmase 1756. aastal valminud Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse kanti (125 suguvõsa). Aadlimatriklisse kantud aadlisuguvõsade järgi eristati immatrikuleeritud ja immatrikuleerimata aadlikke (Landsasse). Aadlitiitli omamine ei andnud eesõigusi tiitlita aadlike ees, kuna Liivimaal oli ainult üks rüütliseisus.

Eestimaa rüütelkonda kuulunud aadlikud on jaotatud kolme klassi:

• I klassi kuulusid isikud, kelle aadellikud esivanemad olid olnud maaga seotud enne 1561. aastat;
• II klassi kuulusid Rootsi valitsuse ajal (1561–1710) lisandunud suguvõsad;
• III klassi kuulusid Vene valitsusajal vastuvõetud isikud ja nende järglased.

Liivimaal pidas aadlimatrikleid Liivimaa rüütelkond ja Saaremaal – Saaremaa rüütelkond;

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel kinnitati 1756. aasta maapäeval ja sinna oli algul kantud 172 aadliperekonda. 1767. aastal asutasid 14 matriklisse mitte vastuvõetud landsassenit isehakanud Liivimaa maiskonna (Die Livländische Landschaft), mis tegutses kuni asehalduskorra alguseni 1783. aastal.^[1]

Liivimaa rüütelkonda kuuluvad aadlikud on jaotatud järgmiste perioodide järgi:

• ordu- ja piiskoppide aeg (kuni 1561);
• Poola valitsusaeg (1561–1629);
• Rootsi valitsusaeg (129–1710);
• Vene valitsusaeg.

Saaremaa rüütelkonda kuulunud aadlikel jaotused puudusid. Sinna kuulus algselt 26 suguvõsa ja matrikel valmis 1741. aastal.

Katariina II väljendas rahulolematust rüütelkondade olemasoluga ja kaotas need lühikeseks ajaks 1783. aastal, võrdsustades immatrikuleeritud ja mitteimmatrikuleeritud aadli (landsassenite) õigusliku seisundi, kuid senise korralduse taastas Paul I 1796. aastal ja üldjoontes kehtis see 1920. aastani.

Kuramaa hertsogiriigis: Kuramaa rüütelkond.

Kuramaa rüütelkond tegi 17. sajandi keskel aadlike revisjoni, mille käigus nn Ritterbank viis läbi oma liikmeskonna päritolu kontrolli ning kandis aastatel 1620–1634 kontrollitud ja väärilised aadliperekonnad (110) Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse, kuhu kuni 1642. aastani lisandus veel ainult 9 suguvõsa.

Ehkki suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.–17. sajandil Poola ja Rootsi kuningatelt, kuid ainult väike osa Rootsi kuningate poolt aadliseisusse tõstetud ja aadlivapi saanud isikuist kanti Stockholmi Rüütlimaja aadlimatriklisse.

Preisimaal pidas aadlimatriklit heeroldiamet, Austrias keiserlik ja kuninglik aadliarhiiv siseministeeriumis, Ungaris Ungari ministeerium Viinis.

Venemaal asutati heraldikaga tegelevate asutustena 12. jaanuaril 1722 Heeroldmeistri Kontor ja seejärel Heeroldmeistri Kantselei. Hiljem aga pidasid aadlisuguvõsade nimekirju Venemaa Valitseva Senati Heeroldidepartemang ja kubermangusemstvod ning aadlikekogu juhiks oli Venemaal aadlieestseisja ehk aadlimarssal.

Aadlimatriklite ülesanne oli takistada aadliseisuse usurpeerimist. Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa aadlimatriklid fikseerisid ka, millistel aadlisuguvõsadel on rüütelkonnas hääleõigus.

Saksamaa aadlimatriklid avaldati 1939. aastani väljaandes "Gothaisches Taschenbuch" ja ilmuvad pärast 1949. aastat väljaandes "Genealogisches Handbuch des deutschen Adels".

Aadlimatriklite avaldamine on teoksil ka Poolas, Tšehhis ja Ungaris, kus pärast 1990. aastat on jälle aadliühinguid loodud.

• Aadel
• Aadlivapp[1]
• Aadlisuguvõsade vapid

• Adelsmatrikel
• Aadlivapid ajalooarhiivis Aadlimatrikkel

Vikisõnastiku artikkel: aadlimatrikkel