Anatoli Rõbakov
See artikkel räägib kirjanikust; ujuja kohta vaata artiklit Anatoli Rõbakov (ujuja). |
Anatoli Naumovitš Rõbakov (Анатолий Наумович Рыбаков; sünninimi Aronov; 14. jaanuar (vkj 1. jaanuar) 1911 Tšernigov – 23. detsember 1998 New York) oli juudi päritolu vene kirjanik.
Ta elas alates 1919. aastast Moskvas aadressil Arbati tänav 51. Pärast kooli lõpetamist töötas ta Dorogomilovski keemiatehases laadija, hiljem autojuhina. 1930. aastal astus ta Moskva transpordiinseneride instituuti.
5. novembril 1933 ta vahistati. OGPU erinõupidamiskolleegium mõistis talle kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 lõike 10 (kontrrevolutsiooniline agitatsioon ja propaganda) alusel kolmeks aastaks asumiselesaatmise. Asumise lõppedes ei saanud ta õigust elada passirežiimiga linnades, ta hulkus mööda Venemaad ja töötas seal, kus ei olnud vaja dokumente esitada. Sel ajal hakkas ta oma perekonnanimena kasutama ema perekonnanime järgi Rõbakovi. Aastatel 1938–1941 töötas ta Rjazani oblasti autotranspordivalitsuses peainsenerina.
1941. aasta novembrist kuni 1946. aastani sõdis Rõbakov Punaarmees alates Moskva lahingust kuni Berliini vallutamiseni. Ta teenis liikurväeosades ja tema viimane ametikoht oli 4. laskurkorpuse autoteenistuse ülem. Ta pälvis kaardiväe insenermajori auastme ja väljapaistva sõjaväeteenistuse eest anti talle tagasi õigus elada passirežiimiga linnades. 1960. aastal rehabiliteeriti ta täielikult.
Kirjanduslik looming
[muuda | muuda lähteteksti]1947 pühendus Rõbakov kirjandusloomele. Tema esimesed teosed kuulusid lastekirjanduse hulka ja käsitlesid ta enda lapsepõlve: "Kortik" (1948) ja selle järg "Pronkslind" (1956). Mõlemad ekraniseeriti: esimene aastail 1954 ja 1973 ning teine 1974.
Tema järgmisi teoseid "Kroši seiklused" (1960), "Kroši koolivaheaeg" (1966) ja "Tundmatu sõdur" (1970) seob ühine peategelane Sergei Krašennikov. Need on kõik noorsoole mõeldud teosed, milles lahendatakse mõni kuritegu. Kõik kolm on ekraniseeritud: esimene 1961, teine 1979 ning kolmas 1971 ja 1984. Tema teoste ekraniseerimist soodustas see, et Rõbakov kirjutas ise nendele filmidele stsenaariumi.
1978 ilmus romaan "Raske liiv", mis räägib ühe juudi perekonna elust Põhja-Ukrainas maailmasõdade käigus ja nendevahelisel ajal. See oli üks esimesi teoseid NSV Liidus, mis käsitles holokausti.
Rõbakov kirjutas oma tuntuima teose "Arbati lapsed" ja lubas seda levitada samizdati kaudu 1960. aastatel. Teos ilmus trükis alles 1987, kuigi seda oli püütud avaldada juba 1966 ja 1978. Mõlemal korral peatati raamatu avaldamine viimasel hetkel. "Arbati lapsed" on tetraloogia esimene raamat, ülejäänud sellesse kuuluvad romaanid on "1935 ja järgmised aastad" (1989), "Hirm" (1990) ning "Tuhk ja tolm" (1994). Tetraloogia tegelane Saša Pankratov on osalt autobiograafiline.
Rõbakov oli aastatel 1989–1991 NSV Liidu PEN-klubi president ja 1991. aastal NSV Liidu Kirjanike Liidu sekretär.
Rõbakov oli Tel Avivi ülikooli filosoofiadoktor.
Rõbakov on maetud Moskvas Kuntsevo kalmistule.
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kroši koolivaheaeg". Tallinn: Eesti Raamat 1969 (jutustus)
- "Tundmatu sõdur". Tallinn: Eesti Raamat 1973 (jutustus)
- "Raske liiv". Tallinn: Eesti Raamat 1983 (romaan)
- "Kortik. Pronkslind. Lask". Tallinn: Eesti Raamat 1984 (jutustused)
- "Arbati lapsed". Tallinn: Eesti Raamat 1988 (romaan)
- "1935 ja järgmised aastad". Tallinn: Eesti Raamat 1990 (romaan)
Tsitaadid Vikitsitaatides: Anatoli Rõbakov |