Anti-Flag

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Anti-Flag on Ameerika poliitiline punkbänd Pittsburghist Pennsylvaniast.

Bänd koosneb neljast liikmest: Justin Sane'ist (kitarr, solist), Chris Barkerist (Chris nr 2, bass, vokaalid), Chris Headist (rütmikitarr, taustalaulja) ja Pat Theticust (trummar).

"Olles Glenshaw's ainsad punkrokkarid", leidsid kitarrist Justin Sane ja trummar Pat Thetic, et nad on sunnitud kas "jõlkuma kaubamajas, tõmbama narkootikume või mängima punkrokki." Nad valisid viimase ning nii sündiski Anti-Flag. Hoolimata liikmete vahetumisest, erinevaist poliitilistest ideoloogiatest ning nende staatusest noore sõltumatu bändina, kogusid nad pungikommuunis populaarsust, avaldades kuus albumit erinevate sõltumatute kaubamärkide all, alustades A-F Recordsi, Fat Wreck Chordsi ning lõpetades Go Kart Recordsiga. 2006. aastal ühines bänd kaubamärgiga RCA Records.
Bänd toetab loomade õigusi ja PETA-t (People for the Ethical Treatment of Animals) ning nad kõik on taimetoitlased.^[1]

Anti-Flag moodustati algselt Glenshaw's 1988. aastal. Bändi nimi pärineb kogemustest, mida bändi asutajad enda kodulinnas kogesid. Kui nad kahekesi kohalikele hardcore punk üritustele läksid, nägid nad tihti külastajaid, kes skandeerisid loosungitega nagu "vabadus, mitte fašism", samal ajal Ameerika lippu lehvitades. Samuti osalesid need inimesed pidevalt vägivalla aktides nende vastu, kes täielikult nende vaatenurgaga ei nõustunud. Justin ja Pat nägid selles lipuga vehkimises ja selle teiste vastu kasutamises fašismi üht vormi.

Sel ajal vahetusid pidevalt kitarristid ja bassimängijad, nende seas oli ka Justini noorem õde Lucy Fester. Bänd ei elanud seda üle ning lagunes laiali pärast esimesel üritusel osalemist.

1993. aastal moodustasid Justin ja Pat koos Andy Flagiga uue bändi, mille nad nimetasid Anti-Flagiks. 1996. aastal avaldasid nad oma esimese albumi "Die for the Government" kaubamärgi New Red Archives all. Andy Flag lahkus bändist 1996. aastal tema ja Justini vaheliste vaidluste tõttu. Lühikest aega pärast Andy lahkumist täitis bassimängija rolli Sean Whelan. Sel ajal mängis ta ka teises bändis (57 Defective) koos kitarristi Chris Headiga, keda ta Anti-Flagile tutvustas.

1997. aasta alguses hakkas Chris Head bändis bassimängijaks. Sama aasta lõpus asus sellele kohale Jamie Cock ning Chris Head hakkas mängima teist kitarri. Praegune koosseis kinnistus 1999. aastal, kui Chris Barker, tuntud ka kui Chris #2, Jamie Cocki asemel bassi mängima hakkas.

1999. aastal avaldasid nad albumi "A New Kind of Army" Go-Kart Records/A-F Records all. See sisaldas mitmeid erinevaid teemasid, näiteks poliitiline korruptsioon, rassism, fašism, rahutu noorus, politsei jõhkrus ja Ameerika noorte ühtsus. Albumi kaanepilti lahti voltides moodustus sellest poster, millel seisis fraas "Liiga targad võitlemiseks. Liiga targad suremiseks. Ühine nüüd. Uut tüüpi armee."

2000. aastal kutsuti Anti-Flagi osalema üritusel Vans Warped Tour. Sel ajal kohtusid nad Fat Mike'iga (NOFX), kes on Fat Wreck Chordsi kaubamärgi omanik. Sellest kohtumisest sigines sõprus, tänu millele avaldas Anti-Flag selle kaubamärgi alt kaks albumit.

2001. aastal tegi Anti-Flag koostööd legendaarse punk produtsendi Mass Giorginia, et lindistada album "Underground Network". Selle albumi avaldamine on vaieldavalt bändi läbimurdeks laiemate masside ette. Selles albumis jätkus mitmete teemade, näiteks fašismi ja USA välispoliitika, käsitlemine.

2002. aasta veebruaris avaldas Anti-Flag albumi "Mobilize" A-F Records kaubamärgi all. Sellel olid uued laulud, aga ka kaheksa live-esitust eelnevatelt albumitelt. 11. septembri terrorirünnakute valguses hakkas Anti-Flag vastu USA valitsusele. Sel ajal lõpetasid paljud poed Anti-Flagi albumite müügi, sest nende muusikate peeti ameerikavastaseks.

2003. aastal avaldas bänd oma uue albumi "The Terror State" Fat Wreck Chordsi all. Album keskendus põhiliselt Bushi valitsuse kritiseerimisele terrorismivastase sõja osas. Albumis oli raamatuke, mis oli täis bändiliikmete kirjutatud esseesid, lisaks ka teiste poliitiliste kommentaatorite omi.

8. oktoobril 2004 pidas Jim McDermott (USA saadikute maja esindaja) kõne Anti-Flagi kiituseks, et nad julgustavad noori registreerima ja hääletama.

2005. aastal kirjutas Anti-Flag alla kahealbumilisele lepingule kaubamärgi RCA jaoks. Esimene album, "For Blood and Empire", avaldati 21. märtsil 2006. Põhifookus oli suunatud kriitikale terrorismivastase sõja väntsutamisele USA valitsuse poolt.

25. novembril avaldas Anti-Flag oma kodulehel, et nende uue albumi nimeks saab "The Bright Lights of America" ning see avaldatakse 1. aprillil 2008.

Anti-Flagi otsus ühineda suure kaubamärgiga RCA on põhiline kriitikateema nii kriitikute kui ka fännide seas, sest RCA omanikuks on suurfirma Sony BMG. Osa fännide jaoks on selline otsus silmakirjalik Anti-Flagi varasemate varjamatult kapitalismivastaste laulusõnade tõttu. Intervjuus Inglismaa ajalehele The Guardian ütles Justin Sane: "Meile on viimase 7 või 8 aasta jooksul mitmed suurfirmad ettepanekuid teinud, kuid meile need ei sobinud. Nad ei olnud kunagi nõus andma meile täielikku kontrolli. Seekord olid nad aga sellega nõus, olid nõus andma meile kontrolli meie lindistuste, jooniste ja nende, kellega koos me tuuridel käime, üle. Meid ei tsenseerita. Kui kunagi oleks aeg leida võimalus, kuidas end massidele kuuldavamaks teha, siis nüüd on see käes. Ma tunnen, et me oleme liialt pikalt tühjale saalile laulnud."^[2]
Fännid, kes kaitsevad bändi otsust, väidavad, et liitumine suurema kaubamärgiga oli praktiline ja mõistlik lahendus probleemile, mis takistas bändi sõnumit edastamast potentsiaalsele publikule Ameerika Ühendriikide keskosas ja mujalgi.
Mitmed sarnased bändid on läbi aastate suuremate kaubamärkidega ühinenud, sealhulgas The Sex Pistols, The Clash, Bad Religion, Rage Against the Machine, Rise Against ja Against Me!.

Bändi enda nimi "Anti-Flag" ("lipuvastane"), on kriitikat tekitanud. Mõned usuvad, et see termin viitab Ameerika-vastastele mõtteavaldustele, kuid lähtudes albumiga "A New Kind of Army" kaasa tulnud voldikutele, "Anti-Flag ei tähista Ameerika-vastasust. Anti-Flag tähendab sõjavastasust. Anti-Flag tähendab, et harilikud inimesed üle maailma elavad paremini üksmeeles ja rahus. Anti-Flag tähendab vastuastumist korporatiivsele himule, mis haavab miljoneid, toetades seejuures vaid üksikuid eriti rikkaid. Anti-Flag tähendab vastuhakku arutule natsionalismile. Anti-Flag tähendab ühtsust."^[3]

Meenutades bändi varast ajalugu, on kitarrist Justin Sane öelnud, et tema ja trummar Pat Thetic valisid nime "Anti-Flag" ühe kohaliku punkbändi nimega "Freedom Not Fascism" ("vabadus, mitte fašism") tõttu. See bänd propageeris lojaalust, riigitruudust ja kasutas silmatorkavalt Ameerika lippu. Selline käitumine viis Sane'i ja Theticu mõttele, et see bänd oli silmakirjalik, milles olid "jobud, kes sattusid kogemata punki". Et Ameerika natsionalismile vastu võidelda, valisidki need kaks bändile aliase "Anti-Flag", mis oli nii esimese kui ka praeguse bändi nimi.

Kui sümbolitest rääkida, siis Anti-Flagi põhiliseks sümboliks on nn "püssitäht" ("gunstar"). See on täht, mille nurgad on moodustatud viiest murdunud M-16 tüüpi püssist, mis on mugandatud anarcho-punk bändi Crass jooniselt. Originaalselt oli see albumi "Mobilize" kaanepildiks ning on seni ilmunud ka "For Blood and Empire" kaanel. Anti-Flag kasutab seda sümbolit oma müügikaubal ning mitmed fännid on lasknud endale selle sümboliga tätoveeringu teha.

• Justin Sane – solist, soolokitarrist (1988 – tänaseni)
• Chris #2 – bass, solist (1998 – tänaseni)
• Chris Head – rütmikitarrist, taustalaulja (1997 – tänaseni)
• Pat Thetic – trummar (1988 – tänaseni)

• Lucy Fester – solist (1988–1989)
• Andy Flag (Andy Wright) – basskitarrist, laulja (1993–1996)
• Jamie Cock – basskitarrist, taustalaulja (1996–1998)

Stuudioalbumid

• Die for the Government (1996) New Red Archives
• Their System Doesn't Work for You (1998) A-F Records
• A New Kind of Army (1999) Go-Kart Records/A-F Records
• Underground Network (2001) Fat Wreck Chords
• Mobilize (2002) A-F Records
• The Terror State (2003) Fat Wreck Chords #91 US
• For Blood and Empire (2006) RCA Records #100 US
• The Bright Lights of America (2008) RCA Records

7" & 12" Records

• Anti-Flag/The Bad Genes Rock'n With Father Mike Split 7" (1994) Ripe Records
• Kill Kill Kill 7" (1995) Self-Served/Ripe Records
• Anti-Flag/Against All Authority Reject Split 7" (1996) A-F Records/Records of Rebellion
• God Squad/Anti Flag Split 7" (1996)
• Anti-Flag/Obnoxious I'd Rather Be in Japan Split 7" (1997) NAT Records
• Anti-Flag/The Dread Split 12" (1998) SixWeeks Records/Clearview Records
• Emigre single 7" (2006) RCA Records

• North America Sucks (1996) Nefer Records
• Live Fireside Bowl'il (2000) Liberation Records
• BYO Split Series, Vol. 4 (eraldi album koos bändiga Bouncing Souls) (2002) BYO Records
• A Benefit for Victims of Violent Crime (EP) (2007) A-F Records

Kogumikud, mis Anti-Flag'i lugusid sisaldavad:

• Dropping Food on Their Heads Is Not Enough: Benefit for RAWA (2002) Geykido Comet Records
• Against Police Injustice (2003) Mittetulunduslik.
• PROTECT: A Benefit for the National Association to Protect Children (2005) Fat Wreck Chords
• Rock Against Bush, Vol. 1 (2004) Fat Wreck Chords
• Warped Tour 2001 Compilation (2001) Side One Dummy Records
• Warped Tour 2004 Compilation (2004) Side One Dummy Records
• Warped Tour 2006 Compilation (2006) Side One Dummy Records
• Punk Goes Acoustic 2 (2007) Fearless Records

Justin Sane – soolo

• 3 looga demokassett (2001)
• These Are the Days EP (2002)
• Life, Love & the Pursuit of Justice (2002)

Chris #2 – Whatever It Takes

• A Fistful of Revolution täispikk CD
• Stars & Skulls EP
• The Cold of Winter
• The 40 Second Cure (Ep koos 40 laulu ja kahe Cure coveriga)
• A Fistful of Revolution/Stars & Skulls
• The Code/Whatever it Takes split 10"
• The Code/Whatever it Takes split CD

Andy Wright (Flag)

• Teddy Duchamp's Army
• Human Investment

• Death of a Nation (2004) A-F Records

2003 – "Turncoat" The Terror State'ilt
2004 – "Death of a Nation" The Terror State'ilt
2004 – "Post-War Breakout" The Terror State'ilt
2004 – "Protest Song" koos Donotsitega
2006 – "The Press Corpse" For Blood and Empire'lt
2006 – "1 Trillion Dollar$" For Blood and Empire'lt
2006 – "This is the End (For You My Friend)" For Blood and Empire'lt
2006 – "War Sucks, Let's Party" For Blood and Empire'lt

• Ametlik koduleht
• Anti-Flagi MySpace
• The People United, Anti-Flag'i kommuun/fännileht
• "Anti-Flag esineb Tallinnas". Eesti Päevaleht. 12. jaanuar 2009.
• "Anti-Flag jätab laulja vigastuse tõttu ära Tallinna kontserdi". Elu24. 6. märts 2009.