Ökotsiid

See artikkel räägib keskkonnale kahju põhjustamisest; ökotsiidiks võidakse nimetada ka biotsiidi.

---

Ökotsiid (tuleneb kreeka sõnast oikos ’kodu, elupaik’ ja ladina sõnast cadere ’tapma’) on keskkonnale laiaulatusliku kahju põhjustamine.^[1] Ökotsiidi on kuulutanud kuriteoks kümmekond riiki.^[2] Üle maailma on tehtud ettepanekuid kuulutada ökotsiid rahvusvaheliseks kuriteoks, mille eest saaks karistusi mõista Rahvusvaheline Kriminaalkohus.

Ökotsiidi on määratletud mitut moodi. Õigusteadlase Polly Higginsi järgi on ökotsiid „teatud territooriumi ökosüsteemi(de) laiaulatuslik kahju, hävitamine või kadu inimtegevuse või muude põhjuste tõttu niisugusel määral, et selle territooriumi elanike rahu, tervis ja heaolu on tõsiselt vähenenud“.^[3] ÜRO terminoloogiabaasis sisaldub ökotsiidi definitsioon: "kaitstud ökosüsteemide, floora ja fauna tahtlik ja süsteemne hävitamine."^[4] Ökotsiidi kriminaliseerimise ekspertkomisjoni definitsiooni kohaselt tähendab ökotsiid „ebaseaduslikke või hoolimatuid tegusid, mis on toime pandud teadmisega, et suure tõenäosusega kaasneb tegevusega raske ja laiaulatuslik või pikaajaline kahju keskkonnale“.^[5]

Erinevates ökotsiidi definitsioonides on üldiselt nimetatud kolm omadust, mis peavad looduskeskkonnale tekitataval kahjul olema, et tegu saaks nimetada ökotsiidiks. Need omadused on:

• laiaulatuslikkus – puudutab mitmesaja ruutkilomeetri suurust pindala,
• pikaajalisus – vältab mitu kuud või ligikaudu ühe hooaja,
• raskus – kahjustab tugevalt inimeste elu, elusloodust, loodusvarasid või muid ressursse.^[5]

Mõistet „ökotsiid“ kasutas esimest korda Arthur W. Galston 1970. aastal, viidates USA põhjustatud laiaulatuslikule keskkonnakahjule Vietnami sõjas, kui USA kasutas keemiarelva Agent Orange ja teisi mürke. Kaks aastat hiljem sai ökotsiid mõistena suurema tähelepanu osaliseks, kui Rootsi peaminister Olof Palme nimetas Stockholmis aset leidnud ÜRO inimkeskkonna konverentsi avakõnes vajadust pöörata kiiresti tähelepanu ökotsiidikuritegudele.^[5][6]

2013. aastal käivitati Euroopas kodanikualgatus "End of Ecocide in Europe" ("Lõpp ökotsiidile Euroopas"), mille eesmärk oli keelata ja hoida ära ökotsiidi. Kampaania siht oli koguda vähemalt 1 miljon allkirja vähemalt seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikelt, et taotleda Euroopa Komisjonilt sellise eelnõu väljatöötamist.^[7] Kampaaniast kasvas välja üleilmne liikumine "End Ecocide on Earth" ("Lõpp ökotsiidile Maal") ökotsiidi lisamiseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuuti.^[8]

2023. aastal hääletas Euroopa Parlamendi õiguskomisjon ühehäälselt selle poolt, et ökotsiid lisataks uude keskkonnakuritegude direktiivi ja kriminaliseeritaks üle Euroopa Liidu. Kui Parlamendi ettepanek muutmatul kujul vastu võetakse, saab ökotsiidist kuritegu terves liidus.^[9]

Ökotsiidi ei ole tunnistatud rahvusvaheliseks kuriteoks. Üle maailma on tehtud ettepanekuid lisada ökotsiid Rooma statuuti viienda rahvusvahelise kuriteona. See võimaldaks Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul mõista õigust ökotsiidikuriteo üle, nagu juba mõistetakse õigust genotsiidi-, agressiooni-, sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude üle.^[10]

Ökotsiidi lisamist Rooma statuuti viiendaks kuriteoks toetavad teiste seas paavst Franciscus, ÜRO peasekretär Antonio Guterres, endine Soome president Tarja Halonen ja keskkonnakaitsja Jane Goodall.^[11] Samuti on noored üle maailma teinud üleskutse tunnistada keskkonna laiaulatuslik hävitamine rahvusvaheliseks kriminaalkuriteoks.^[12]

Teatud juhtudel on teoreetiliselt võimalik olemasolevate õigusnormide alusel võtta riike ökotsiidi toimepaneku eest rahvusvahelisele kriminaalvastutusele. Kuna looduskeskkonna hea seisund on tihedalt seotud inimeste heaoluga, võib looduskeskkonna olulist kahjustamist käsitleda inimsusvastase kuriteona juhul, kui kahju mõjutab oluliselt inimesi.^[13] Samuti on keelatud kasutada sõjas võtteid, mis kahjustavad ülemäära looduskeskkonda, ja nende kasutamine on karistatav.^[14][15] Seega on võimalik sõjaolukorras toime pandud ökotsiidi eest vastutusele võtta.^[5]

Mitu riiki on kuulutanud ökotsiidi riigi sees kriminaalkorras karistatavaks kuriteoks.

• Armeenia

Armeenia Vabariigi kriminaalkoodeksi artikkel 394: „Floora või fauna laiaulatusliku hävitamise, keskkonna, muldade või vee mürgitamise ja teiste tegude toimepanemise eest, mis põhjustavad ökoloogilise katastroof, karistatakse 10–15 aasta pikkuse vangistusega.“^[16]

• Gruusia

Gruusia kriminaalkoodeks:

„1. Ökotsiidi ehk atmosfääri, mulla või vee saastamise, laiaulatusliku floora või fauna hävitamise või muu teo eest, mis oleks võinud viia ökoloogilise katastroofini, karistatakse 12–20 aasta pikkuse vangistusega.

2. Sama teo eest, kui see pannakse toime relvastatud konflikti ajal, karistatakse 14–20 aasta pikkuse vangistusega või eluaegse vangistusega.“^[17]

• Kasahstan

Kasahstani Vabariigi kriminaalkoodeksi artikkel 161: „Floora või fauna laiaulatusliku hävitamise, atmosfääri, maa või vee mürgitamise ja teiste tegude toimepanemise eest, millega on võimalik põhjustada ökoloogiline katastroof, karistatakse 10–15 aasta pikkuse vangistusega.“^[18]

• Kirgiisia

Kirgiisi Vabariigi kriminaalkoodeksi artikkel 374: „Laiaulatusliku looma- või taimeriigi hävitamise, atmosfääri või vee reostamise ja teiste tegude toimepanemise eest, millega on võimalik põhjustada ökoloogiline katastroof, karistatakse 12–20 aasta pikkuse vabadusekaotusega.“^[19]

• Moldova

Moldova Vabariigi kriminaalkoodeksi artikkel 136: „Tahtlikult floora või fauna laiaulatusliku hävitamise, atmosfääri või vee mürgitamise ja teiste tegude toimepanemise eest, millega on võimalik põhjustada ökoloogiline katastroof või mis põhjustasid ökoloogilise katastroofi, karistatakse 10–15 aasta pikkuse vangistusega.“^[20]

• Prantsusmaa

Keskkonnaseadustiku artiklite L231-2 ja L231-3 järgi on ökotsiid nõuetevastaselt keskkonda jäätmete viimine või sattumise põhjustamine või nõuetevastaselt jäätmete käitlemine, kui seda tehakse tahtlikult ning suur põhjustatakse oluline kahju loomastikule, taimestikule, vee-, mulla- või õhukvaliteedile või oluline ja kauakestev kahju tervisele, taimestikule, loomastikule või õhu-, mulla- või veekvaliteedile. Selliste tegude eest karistatakse kuni 150 000 euro suuruse rahalise karistuse või kuni 10-aastase vangistusega.^[21]

• Tadžikistan

Tadžikistani kriminaalkoodeksi artikkel 400: „Floora või fauna laiaulatusliku hävitamise, atmosfääri või vee mürgitamise ja teiste tegude toimepanemise eest, millega on võimalik põhjustada ökoloogiline katastroof, karistatakse 10–15 aasta pikkuse vangistusega.“^[22]

• Ukraina

Ukraina Vabariigi kriminaalkoodeksi artikkel 441: „Floora või fauna laiaulatusliku hävitamise, õhu või vee mürgitamise ja teiste tegude toimepanemise eest, mis võivad põhjustada ökoloogilise katastroofi, karistatakse 8–15 aasta pikkuse vangistusega.“^[23]

• Valgevene

Valgevene Vabariigi kriminaalkoodeksi artikkel 131: „Tahtlikult floora või fauna laiaulatusliku hävitamise, atmosfääriõhu või vee mürgitamise ja teiste tahtlike tegude toimepanemise eest, millega on võimalik põhjustada ökoloogiline katastroof (ökotsiid), karistatakse 10–15 aasta pikkuse vangistusega.“^[24]

• Venemaa

Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 358: „Laiaulatusliku looma- või taimeriigi hävitamise, atmosfääri või vee reostamise ja teiste tegude toimepanemise eest, millega on võimalik põhjustada ökoloogiline katastroof, karistatakse 12–20 aasta pikkuse vabadusekaotusega.“^[25]

• biotsiid
• keskkonnavastane süütegu
• semiotsiid
• Keskkonnakirves
• lageraie

1. ↑ Mehta, Jojo, Jackson, Julia (24. veebruar 2021). "To stop climate disaster, make ecocide an international crime. It's the only way". The Guardian. Vaadatud 26.10.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
2. ↑ "Ecocide law in national jurisdictions". Ecocide Law. Vaadatud 08.11.2022.
3. ↑ Higgins, Polly, Short, Damien, South, Nigel (aprill 2013). "Protecting the planet: A proposal for a law of ecocide". Crime, Law and Social Change. 59. 10.1007/s10611-013-9413-6. Vaadatud 26.10.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
4. ↑ "UNTERM. UNOG. Ecocide". Vaadatud 12. detsembril 2022.
5. ↑ ^{5,0 5,1 5,2 5,3} Neering, Anna Leena (2022). Keskkonnakaitse rahvusvahelises magistriõiguses (magistritöö). Tartu: Tartu Ülikool.
6. ↑ "Statement by Prime Minister Olof Palme in the Plenary Meeting, June 6, 1972" (PDF). Vaadatud 26.10.2022.
7. ↑ "Algatus ökotsiidi kriminaliseerimiseks võimaldab diskuteerida keskkonnavastutuse tõhustamise teemal". Keskkonnaõiguse Keskus. Aprill 2013. Vaadatud 8. juunil 2023.
8. ↑ "The End Ecocide on Earth initiative". End Ecocide on Earth. Vaadatud 8. juunil 2023.
9. ↑ Romano, Valentina (30. märts 2023). "Parliament adds ecocide to EU's draft list of environmental crimes". Euractiv. Vaadatud 8. juuni 2023.
10. ↑ "Making Ecocide a Crime". Stop Ecocide International. Vaadatud 26.10.2022.
11. ↑ "Supporters of Ecocide Law". Stop Ecocide. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.06.2023. Vaadatud 26.10.2022.
12. ↑ "Stockholm+50 Global Youth Policy Paper: Third Official Version, May 2022" (PDF). Mai 2022. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 8.11.2022. Vaadatud 26.10.2022.
13. ↑ Minha, Donna (1. juuli 2021). "The Proposed Definition of the Crime of Ecocide: An Important Step Forward, but Can Our Planet Wait?". EJIL:Talk!. Vaadatud 26.10.2022.
14. ↑ "Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut". RT II 2002, 2, 5. Vaadatud 26.10.2022.
15. ↑ "12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta". RT II 1999, 21, 121. Vaadatud 26.10.2022.
16. ↑ "Armeenia Vabariigi kriminaalkoodeks". Vaadatud 26.10.2022.
17. ↑ "Gruusia Vabariigi kriminaalkoodeks". Vaadatud 26.10.2022.
18. ↑ "Kasahstani Vabariigi kriminaalkoodeks" (PDF). Vaadatud 26.10.2022.
19. ↑ "Kirgiisi Vabariigi kriminaalkoodeks" (PDF). Vaadatud 26.10.2022.
20. ↑ "Moldova Vabariigi kriminaalkoodeks" (PDF). 26.10.2022.
21. ↑ "Prantsusmaa keskkonnaseadustik". Vaadatud 26.10.2022.
22. ↑ "Tadžikistani kriminaalkoodeks" (PDF). Vaadatud 26.10.2022.
23. ↑ "Ukraina Vabariigi kriminaalkoodeks" (PDF). Vaadatud 26.10.2022.
24. ↑ "Valgevene Vabariigi kriminaalkoodeks". Vaadatud 26.10.2022.
25. ↑ "Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeks" (PDF). Vaadatud 26.10.2022.