Hohenems

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2020) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2020) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Hohenems
Kesklinn
Vapp
Pindala: 29,2 km² (2018)[1]
Elanikke: 16 946 (1.01.2023)[2]
Koordinaadid: 47° 22′ N, 9° 40′ E
Paiknemine Dornbirni ringkonnas
Paiknemine Austrias

Hohenems on linn Austria Vorarlbergi liidumaal Dornbirni ringkonnas. See asub Reini oru Austria osa keskel. Rahvaarvult on see suuruselt viies omavalitsus Vorarlbergis. Hohenemsi vaatamisväärsuste hulka kuuluvad muu hulgas renessansspalee 16. sajandist, juudi muuseum ja liiklust rahustav vanalinna keskus.

Linn paikneb 432 m üle merepinna, umbes 16 km Bodeni järvest lõunas. Hohenems laiub 5,5 km põhjast lõunasse ja 8,2 km läänest itta. Selle pindalast 42% on kaetud metsaga. Reini jõe soot läänes moodustab Austria, samuti EL piiri Šveitsiga, ning mäekülg idas on Austria Reini oru kitsaimas kohas. Schlossberg ('lossimägi'), kõrgusel 740 m, pakub kesklinnale omapärast tausta.

Hohenems jaguneb Markti (keskel), Oberklieni ja Unterklieni (põhjas), Hohenems-Reute (idas), Schwefeli (lõunas) ja Herrenriedi (läänes) naabruskondadeks. Seda ümbritseb kuus valda: Lustenau ja Dornbirn Dornbirni ringkonnas (põhjas ja idas), Fraxern, Götzis ja Altach Feldkirchi ringkonnas (lõunas) ning Diepoldsau Šveitsi Sankt Galleni kantonis (läänes).

Schlossbergi kalju tippu, mis asub 45-minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast, kroonivad Alt-Emsi varemed, mis on 9. sajandist pärit loss. Alates 12. sajandist oli see Saksamaa kuningriigi lõunaosa suuremate kindluste hulgas. Linnus oli väga ulatuslik, pikkusega kuni 800 m ja laiusega 85 m. See jõudis oma kuulsuse tippu 13.–16. sajandil paljude Hohenemsi isandate ja rüütlite elukohana. Kuna nad olid Hohenstaufenite dünastia lojaalsed ministeriaalid, teenis loss tähtsate vangide vanglana, nagu Normanni kuningas Wilhelm III, kes tõenäoliselt seal 1198. aastal suri.

Hohenemsile anti linnaõigused ja -vabadused (saksa: Stadtrecht) 1333. aastal, kuid linn ei kasutanud neid õigusi 650 aastat, kuni Vorarlbergi valitsus andis 1983. aastal Hohenemsile täieliku omavalitsusstaatuse.

Neu-Emsi loss (ka "Schloss Glopper"), ehitatud 1343. aastal, asub Alt-Emsi lähedal mäeseljandikul. 1407. aastal purustati mõlemad lossid Appenzelli sõdade ajal, kuid ehitati varsti pärast seda üles. Neu-Emsi loss on tänapäeval puutumatu ja on Waldburg-Zeili perekonna eravaldus.

Renessansspalee seisab Schlossbergi jalamil domineerib linna peaväljakul Schlossplatzil. See ehitati aastatel 1562–1567 arhitekt Martino Longhi Vanema plaanide järgi. Ususõjad ja katk hävitasid elanikkonna ja laastasid seda piirkonda järgmise sajandi jooksul, irooniliselt ajal, mil (protestantlikel) Hohenemsi krahvidel oli suurim võim, kui nad omandasid Vaduzi lossi, millest hiljem sai Liechtenstein. 1755. ja 1779. aastal leiti Hohenemsist palee raamatukogust kaks Nibelungide laulu käsikirja.

Hohenemsi juudi kogukond sai alguse hartaga 1617. aastal. Varsti pärast seda ehitati sünagoog, rituaalne bassein (mikva), kool ja vaestemaja. Kalmistu rajati linna lõunaservale. Juutide majandustegevuse tulemusel sündis 1797. aastal linnas esimene kohvimaja ning 1841. aastal esimene pank ja kindlustuskompanii Vorarlbergis. Hohenemsi juudi kogukond tähistas oma kuldajastut 1862. aasta paiku, ligikaudu 600 juudi kodanikuga, 12% rahvastikust. Juutide kohalolek linnas lõpetati 1942. aastal koos viimase allesjäänud juudi Frieda Nagelbergi küüditamisega Viini ja lõpuks Izbicasse. Hiljuti on Hohenemsisse kolinud kolm juuti.

Sünagoog elas Kristalliöö üle kahjustusteta. Vald omandas selle pärast sõda ja see muudeti tuletõrjedepooks. Kõik sünagoogina kasutamisega seotud objektid eemaldati või hävitati. 2001. aastal sünagoog renoveeriti ja nüüd kasutatakse seda kultuurikeskusena. Juudi kvartal, millel on ajalooline säilitusstaatus 1996. aastast, koosneb arvukatest sünagoogi ümbritsevatest linnamajadest ja häärberitest. Koos endise Christengasse ('kristlik rada') ehk nüüdse Marktstrassega (Turu tänav) moodustab see Hohenemsi linnasüdame.

1991. aastal avati Hohenemsi juudi muuseum häärberis juudi kvartali keskel. Muuseum mälestab Hohenemsis asunud juudi kogukonna ajalugu. Paljud allesjäänud objektid, mida see esitab, on tunnistajaks endisele õitsvale juudi kogukonnale Hohenemsis. Oma mälestuskultuuri osana on muuseumi sektsioon pühendatud Vorarlbergi ajaloo pimedama peatüki – natsionaalsotsialistliku perioodi – mälestusele ja selle katsetele kõrvaldada kõik juudi kultuuri jäljed Vorarlbergis ja väljaspool seda. Juudi kalmistu linnast lõunas pärineb esimesest juudi asustusest 1617. aastal ja on tänini kasutusel. Seal on rohkem kui 500 hauda, millest 370 hauakivi on säilinud.

Lisaks ajaloolistele paikadele areneb kesklinnas kiiresti tagasihoidlik linnakeskkond, kus on hotelle, poode ja restorane. Linna servas tegutsevad suured ettevõtted koos rahvusvaheliste jaemüügikettide harudega ja kümne kinosaaliga kobarkinoga. Teel Reute mägikülasse kõrgel Hohenemsi kohal on ainulaadne muuseum – Stoffels Säge-Mühle ('Stoffeli saeveski'), mis tutvustab saeveski ja veskilihvimistehnoloogiate ajalugu.

Hohenemsis on mitmeid vaba aja veetmise võimalusi. Mägialal on väike suusakuurort (Schuttannen) ja Löwenzähne ('õvihambad') nimega kaljuronimisala, mille seinte pikkus on kuni 150 m ja tase 10. Lähedal on ka lai valik matka- ja mägirattasõidu marsruute. Linn kiitleb suurima puhkekeskusega (13 ha) Vorarlbergis, asub Reini jõe soodi kallastel.

Hohenemsis asuva haigla üks osa ehitati algselt 1908. aastal ja nüüd on see täielikult renoveeritud. Kaiserin-Elisabeth-Krankenhaus (Keisrinna Elisabethi haigla) on suurepärane juugendarhitektuuri näide. Seal töötab palliatiivravi osakond. Kaasaegne üldhaigla ehitati 1972. aastal.

Valda läbivad põhjast lõunasse kaks riigimaanteed, Vorarlberger Strasse L190 ja Rheinstrasse L203. L46 viib kesklinnast Šveitsi piiril asuvatesse tollihoonetesse. Hohenemsil on juurdepääs kiirteelt Rheintal/Walgau-Autobahn (Austria A14/E60) ja see on peamine lääne-ida marsruut, mis ühendab Vorarlbergbahni raudteeliini Bregenzi ja Innsbrucki suundades. Rongisüsteemi haldab Austria Liiduraudteed (ÖBB). Ainus lennuväli Vorarlbergis, 630 m hoovõturajaga, asub valla piires.

• Bystré ja Polička, Tšehhi

• Jean Améry, (1912–1978), natsismivastane vastupanuvõitleja, esseist
• Matthias Brandle (1989–), elukutseline jalgrattur
• August Brentano (1829–1886), ajalehekaupmees
• Rudolf von Ems (1200–1254), keskaegne luuletaja ja menestrel
• Adi Hütter (1970–), jalgpallur ja treener
• Christian Klien (1983–), Vormel 1 sõitja
• Michael Köhlmeier (1949–), Austria kirjanik ja muusik
• Marcel Mathis (1993–), mäesuusataja
• Harald Morscher (1972–), jalgrattur
• Ramazan Özcan (1984–), jalgpalliväravavaht
• Hans Jörg Schelling (1953–), ettevõtja, poliitik (ÖVP) ja rahandusminister
• Markus Sittikus von Hohenems (1574–1619), Salzburgi peapiiskop
• Salomon Sulzer (1804–1890), hazzan ja helilooja
• Bernhard Vogel (1913–2000), poliitik, parlamendiliige ja liidunõukogu liige (SPÖ)
• Wolfram Waibel junior (1970–), Austria laskur
• Eckart Witzigmann (1941–), kokk, saanud kolm Michelini tärni
• Fatima Spar (1977–), džässlaulja ja helilooja