Dresden

See artikkel räägib linnast; sõjalaeva kohta vaata artiklit Dresden (1907).

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Dresden
saksa Dresden tšehhi Drážďany poola Drezno
Dresdeni lipp Dresdeni vapp
Pindala: 328,3 km²
Elanikke: 566 222 (31.12.2023)[1]
Koordinaadid: 51° 3′ N, 13° 44′ E

Dresden (sorbi keeles Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn. Pindalalt on Dresden Saksamaa suuruselt neljas linn peale Berliini, Hamburgi ja Kölni.

Slaavlaste kaluriküla kohale rajatud linn on läbi elanud nii hiilgeaja kui ka suure tragöödia. 18. sajandil kujunes Dresden Euroopa kultuuri, poliitika ja majandusarengu keskuseks, et vaid kaks sajandit hiljem muutuda tohutu hävitustöö sünonüümiks. Paar kuud enne teise maailmasõja lõppu hävitati linn ameeriklaste ja brittide õhurünnakutega täielikult.

Dresden paikneb Saksimaa kaguosas piki Elbe jõe orgu ning on ümbritsetud maaliliste mäetippudega. Rohkete haljasalade poolest kuulub Dresden Euroopa rohelisemate suurlinnade hulka.

Aastate 1961–1990 keskmine õhutemperatuur oli jaanuaris −0,7 °C ja juulis 18 °C. Aasta keskmise temperatuuri poolest (9,9 °C) kuulub Dresden Saksamaa soojemate linnade hulka.

Madalaim koht on Niederwartha (101 m) ja kõrgeim koht Triebenberg (383 m).

Esimesed asustuse märgid Dresdeni alal pärinevad 5. aastatuhandest eKr.

Kirjalikult on Dresdenit kui asulat esmamainitud 1206. aastal, linnana on Dresdenit esmamainitud 21. jaanuaril 1216. Pole teada, millal Dresden sai linnaõigused. Üle jõe paremal kaldal asunud Vana-Dresden sai linnaõigused Meißeni markkrahv Wilhelm I käest 21. detsembril 1403 (esimest korda mainitud 1350). Alles 29. märtsil 1549 liitis kuurvürst Moritz jõe paremal ja vasakul kaldal asunud linnad üheks.

1485. aastal sai Dresdenist Saksimaa hertsogi residents ja see tõusis koos Wettinite eduga kuurvürstkonna ja kuningriigi keskuseks. Saksimaa kujunes oluliseks protestantlikuks riigiks Saksa-Rooma riigi koosseisus ning Dresden poliitiliseks ja kultuuriliseks keskuseks.

Kolmekümneaastasest sõjast jäi Dresden küll puutumata, kuid nälg ja katk pidurdasid siiski linna arengut. 1685. aastal põles Vana-Dresden täielikult maha. Alles 1732. aastaks valmis "uus kuninglik linn", mis linnaosana kannab tänini nime Neustadt.

Kuurvürst Friedrich August I ajal omandas Dresden oma kultuurilise tähtsuse. Esimest korda vallutati Dresden preislaste poolt 1745. aastal Austria pärilussõjas, teist korda 1756. aastal seitsmeaastases sõjas. 1760. aastal piirasid preislased Dresdenit edutult ja pommitasid kesklinna. 1785. aastal kirjutas Friedrich Schiller seal "Oodi rõõmule".

1813. aasta lahingutes osales Saksimaa Napoleoni poolel.

1849. aasta ülestõusu ajal sunniti kuningas Friedrich August II linnast lahkuma, kuid Preisimaa abiga tuli ta tagasi. Ülestõusus osalenud Richard Wagner ja Gottfried Semper pidid aga Saksimaaga hüvasti jätma.

Sajandi teises pooles jäi Dresden sõdadest puutumata ning kujunes ühendatud Saksamaa tugevaimaks kuningriigiks. Ka esimeses maailmasõjas jäi Dresden puutumata.

Pärast novembrirevolutsiooni 1918. aastal sai Dresdenist Saksimaa pealinn. 1925. aastal asutati juba olemasoleva kujutava kunsti kõrgkooli kõrvale Dresdeni Palucca kool. Saksi riigiooper oli oluline esietenduste paik. 1913. aastal valmis Dresdeni riigiteatri hoone.

Kuigi 1872. aastal asutatud Dresdeni Pank viis oma peakorteri juba 19. sajandil Berliini, jäi Dresden kuni 1920. aastateni oluliseks panganduslinnaks. Sel ajal kujunes Dresden ka tööstuslinnaks.

Umbes 5000 juuti, kes veel 1933. aastal Dresdenis elasid, viidi koonduslaagritesse. Pärast teist maailmasõda elas linnas vaid 41 juuti. Aastatel 1939–1945 töötasid Dresdeni relvatehastes ka Auschwitzi ja Flossenbürgi koonduslaagrite vangid.

Veidi enne teise maailmasõja lõppu, 13.–15. veebruaril 1945 toimus Dresdeni pommitamine, mille käigus USA ja Suurbritannia lennukid hävitasid linna. Rahvusvahelise Punase Risti andmeil hukkus rünnakutes 275 000 inimest. Kuna ohvrite täpne arv on teadmata, peetakse selle üle tuliseid vaidlusi. 8. mail 1945 hõivas linna Punaarmee.

Sotsialismiajal õhiti ja lammutati palju ajalooliste hoonete varemeid (sh Sofia kirik). Südalinn ehitati 1960. aastatel üles sotsialistlikus stiilis. Taastati näiteks maapäeva hoone (1946), Augustuse sild (1949), Kreuzkirche kirik (1955), Zwingeri loss (1963), Katolische Hofkirche kirik (1965), Semperoper (1985), Jaapani palee (1987) ja kaks suuremat raudteejaama. Tulenevalt Saksa DV majanduslikest oludest lükkusid mitmed taastamistööd aastakümneid edasi. Kuningalossi taastamistööd algasid alles 1986. aastal. Frauenkirche pidi sõja mälestuseks varemetesse jäämagi.

Kui teatri- ja lossiplats olid 1990. aastaks ajaloolise eeskuju järgi taastatud, siis Uusturg jäi taastamata. Seevastu Vanaturu väljak ehitati üles sotsialistlikus laadis (nt Kultuuripalee).

Aastatel 1955–1958 tagastas Nõukogude Liit röövitud kunstiväärtused, mistõttu avati 1960. aastatel mitu muuseumi. Osa kultuuriasutusi (nt raamatukogu) viidi kesklinnast välja.

Sõjas puutumata jäänud Äußere Neustadti linnaosa säilis vaid tänu elanike protestile, kuna 1980. aastatel ähvardas seda linnaosa lammutamine.

Prohlise ja Gorbitzi magalarajoonid kerkisid tühjale alale. Ka Johannstadt ja teised kesklinna piirkonnad täideti sotsialistliku tüüparhitektuuriga. Suuresti säilisid villade kvartalid Blasewitzis, Striesenis, Kleinzschachwitzis, Loschwitzis ja Weißen Hirschis.

Pärast 1945. aastat paiknesid Dresdenis ja selle ümber Nõukogude Liidu ja Saksa DV tankiüksused. Kunagi varem rahuajal pole seal nii palju sõjaväge asunud kui aastatel 1945–1990. Pärast Saksamaa taasühinemist on kõik need üksused ära viidud või likvideeritud.

8. oktoobril 1989 nõuti Dresdenis 20 000 osavõtjaga meeleavaldusel muuhulgas liikumis- ja sõnavabadust. Päev hiljem algasid Leipzigis esmaspäevameeleavaldused, mis mõne nädalaga jõudsid ka Dresdenisse.

1990. aastal sai Dresdenist taas Saksimaa liidumaa (Freistaat Sachsen) pealinn. Lühikese aja jooksul on taastatud palju arhitektuurivääruslikke hooneid ja lammutatud ebaõnnestunud ehitisi.

2002. aasta augustis tabas linna "sajandi üleujutus". Elbe jõgi tõusis läbi aegade kõige kõrgemale tasemele (eelmine rekord 1845. aastast). Märkimisväärseid kahjustusi said nii hooned kui taristu.

30. oktoobril 2005 pühitseti taastatud Frauenkirche. Kümme aastat kestnud ehitustöid rahastati suures osas annetustest (nn Dresdeni ime). 5. juunil 2009 külastas kirikut Ameerika Ühendriikide president Barack Obama. 1.–5. juunil 2011 oli Dresden rohkem kui 100 000 osavõtjaga Saksa evangeelse kirikupäeva toimumiskohaks.

Reformatsioon viidi Dresdenis läbi 1539. aastal. Alates umbes 1571. aastast esindas linn ranget luterlust. Alates 1661. aastast on linnas taas katoliiklikke jumalateenistusi peetud. Kuurvürst Friedrich August I siirdus 1697. aastal koos õukonnaga katoliku usku eesmärgiga tõusta Poola kuningatroonile. Linnakodanike seas jäid katoliiklased siiski tagasihoidlikku vähemusse.

Koos monarhia lõpuga pärast esimest maailmasõda kadus ka riigikirik. Aastal 1922 valis vastmoodustatud Saksi maakirik oma esimese piiskopi. Saksa DV ajal langes luterliku kiriku liikmeskond 85%-lt (1949) 22%-le (1989). 1980. aastal sai Dresden ka katoliku piiskopi asupaigaks ja Katolische Hofkirche Dresden-Meißeni piiskopkonna peakirikuks.

Tänapäeval on Dresdenis luterlasi umbes 75 000 ja katoliiklasi umbes 20 000 (15% ja 4% linna elanikest). Lisaks kuulub teistesse kogudustesse (sh kristlikud vabakogudused) umbes 5000 inimest.

Kohaliku omavalitsuse valimistulemus 7. juunil 2009^[2]

Dresdenis asuvad hinnalised kunstikogud, tuntud ooperiteatrid ja silmapaistvad ehitised paljudest stiiliperioodidest.

Aastal 2005 taasavati Dresdeni Frauenkirche, mis hävis teises maailmasõjas.

Dresdenis tegutsevad Dresdeni tehnikaülikool ja Maaväe Ohvitserikool.

Tuntumaid aukodanikke: teadlane Manfred von Ardenne, tantsupedagoog Gret Palucca ja helilooja Richard Strauss. Adolf Hitler oli natsionaalsotsialismi ajal, nagu toona kombeks, ka Dresdeni aukodanik. Pärast 1945. aasta maikuud võeti temalt aukodaniku nimetus ära.

Dresdenis on sündinud näiteks kunstnik Gerhard Richter, kirjanik Erich Kästner, jalgpallitreener Helmut Schön ja poliitikud Herbert Wehner, Wolfgang Mischnick ning Christine Bergmann.

Dresdenis on elanud ja töötanud Carl Gustav Carus, Heinrich von Kleist, Daniel Pöppelmann, Richard Wagner, Karl Gutzkow, Berthold Auerbach, Felix Draeseke, Hans Erlwein, Otto Dix, Victor Klemperer, Carl Maria von Weber, Wilhelm Rudolph, Caspar David Friedrich ja krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf.

• Dresdeni pommitamine
• Dynamo Dresden
• Dresdeni reformeeritud kirik

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Dresden

• Dresden
• Dresden arvati maailmapärandi hulgast välja, Postimees, 25. juuni 2009

v r Saksimaa haldusjaotus
Kreisivabad linnad	Chemnitz Dresden Leipzig
Kreisid	Bautzeni kreis Görlitzi kreis Kesk-Saksimaa kreis Leipzigi kreis Maagimäestiku kreis Meißeni kreis Põhja-Saksi kreis Saksi Šveitsi – Ida-Maagimäestiku kreis Zwickau kreis Vogtlandi kreis

v r Saksamaa suurlinnad (üle 100 000 elaniku)
Üle 1 000 000	Berliin · Hamburg · Köln · München
Üle 500 000	Bremen · Dortmund · Dresden · Duisburg · Düsseldorf · Essen · Frankfurt · Hannover · Leipzig · Nürnberg · Stuttgart
Üle 200 000	Aachen · Augsburg · Bielefeld · Bochum · Bonn · Braunschweig · Gelsenkirchen · Karlsruhe · Mannheim · Mönchengladbach · Münster · Wiesbaden · Wuppertal
Üle 100 000	Bergisch Gladbach · Bottrop · Bremerhaven · Chemnitz · Darmstadt · Erfurt · Erlangen · Freiburg · Fürth · Göttingen · Gütersloh · Hagen · Halle · Hamm · Hanau · Heidelberg · Heilbronn · Herne · Hildesheim · Ingolstadt · Jena · Kaiserslautern · Kassel · Kiel · Koblenz · Krefeld · Leverkusen · Ludwigshafen · Lübeck · Magdeburg · Mainz · Moers · Mülheim · Neuss · Oberhausen · Offenbach · Oldenburg · Osnabrück · Paderborn · Pforzheim · Potsdam · Recklinghausen · Regensburg · Remscheid · Reutlingen · Rostock · Saarbrücken · Salzgitter · Siegen · Solingen · Trier · Ulm · Wolfsburg · Würzburg