Mari Rääk

Mari Rääk (28. oktoober 1907 Tarvastu – 28. august 1986 Tartu) oli eesti keraamik ja metallikunstnik.

Mari Rääk õppis keraamikat professor Géza Jakó õpilasena Riigi Kunsttööstuskoolis aastatel 1925–1928. 1936. aastal lõpetas rakenduskunstniku tunnistusega Keraamika Tööstuskooli. Aastatel 1938–1940 õppis ta skulptuuri Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, aastatel 1945–1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis.^[1]

1930. aastatel hakkas ta Eestis esimesena maalima keraamikat saviglasuuridega.

1936. aastal asus ta tööle Jüri Jüriloo asutatud Eesti I Portselanitööstuse keraamikatöökotta.^[2]

Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Mari Räägu keraamikat on esile tõstetud vormi pehmuse ja tundlikkuse, glasuuride ilu ja kompositsiooni täiuslikkuse poolest.^[1]

Metallehistöös ehete valmistamisel kasutas ta tehnikana hõbe- ja vaskpleki kohrutamist, peamisteks dekoorimotiivideks olid inimene ja loodus. ^[3]

• 1970 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1978 Kristjan Raua preemia (sari loodusmotiividel loodud ehteid)

• Mari Pill. Mari Rääk (1907–1986). Kunst, 1988

• Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Tarbekunstnik Mari Rääk (1967)
• Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Rääk, Mari, Eesti NSV teeneline kunstnik – keraamik ja metallikunstnik (1977)
• Reet Markin. Sama ornament, samad tunded. Eesti Ekspress, 16. august 2007