Metallurgii
Metallurgii (amuižgrek.: μεταλλουργέω metallourgeo «san kivendod», «ümbriradan metalloid») om tedon, tehnikan i industrijan sarak. Mülütab metalloiden samišt kivendoišpäi, lomuspäi vai toižes torhudespäi, ühthesuladusiden tehmišt i metalltegesiden sädandan processid. Tedoitas metalloiden, intermetallidoiden i ühthesuladusiden strukturad (metallantedo), ičendoid i himišt mülükundad. Lugetas metallurgijan palaks mugažo metalloiden ümbriradmišt hulas olendas i niiden ezitegesiden vanundad, ühthekeitandad, krepindoiden tehmišt metalloišpäi.
Lähižed metallurgijannoks sarakod oma kävutadud metallurgijha mašinoiden, apparatoiden da agregatoiden tehmine i kulutand, küllästoitud torhuden kändand palliškoikš (vaumičend edesižen pirometallurgižen ümbriradmižen täht), koksohimii, lämoinvastaižiden materialiden tehmine, himii (eriližešti harvoiden mametalloiden metallurgijas).
Otnus metallurgijha person om metallurg.
Toižendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mail'man praktikas jagadas metalloid raudaks (sen ühthesuladusidenke) i toižikš (mujumetalloikš), ka metallurgii jagase raudan i mujumetallurgijaks.
Raudan metallurgii mülütab raudan kivendoiden samišt i küllästoitmišt, kaugedraudan, teraraudan i ferroühthesuladusiden tehmišt da vanundad.
Mujumetallurgii om mujumetalloiden kivendoiden samine i küllästoitmine, mujumetalloiden tehmine niiden ühthesuladusidenke. Jagadas mujumetalloid fizižiden ičendoiden i ezimäričendan mödhe: jüžmakod (vas'k, hahktin, cink, tin, nikel') i kebnad (alüminii, titan, magnii).
Tehnologižen päprocessan mödhe metallurgii jagase pirometallurgijaks, gidrometallurgijaks i biotehnologijan kävutandanke. Pirometallurgii kävutab korktoid lämuzid poltandan i suladusen täht, sen toižend om plazmmetallurgii. Gidrometallurgii om metalloiden samine vedensegoitesespäi i muglastandal jäl'ghiženke cementacijanke vai elektrolizanke. Mikrobiden ecind metallurgijan biotehnologijanke täht jätktase, nügüd'aigan ottas kävutamižhe mikroorganizmid samha torhudespäi nenid mujumetalloid: vas'k, kuld, cink, uran, nikel' sul'fidoišpäi. Kävutadas mikrobid avaros puhtastamha heitmižvezid olijoiden metallurgižiden tegimiden jäl'ghe[1].
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Voskoboinikov V. G., Kudrin V. A., Jakušev A. M. Общая металлургия. Учебник для вузов (Ühthine metallurgii. Openduzkirj üläopendusen aluzkundoiden täht). 6. pästand, ümbriratud i ližatud. — M.: Akademkniga, 2005. — 768 lp. (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |