Katar

Vn 1971 1. päiväl sügüz'kud Katar tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1970. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii^[2] om vahvištadud referenduman jäl'ghe (98% oliba «za») i om väges vspäi 2003, vajehtusita.

 

Katar om mavaldkundröunoiš vaiše Saudan Arabijanke, röunan piduz — 87 km. Persijan lahten katarižen palan randanpird om 563 km.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz; toižed varad — kala.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine absolütine monarhii. Valdkundan pämez' om emir, hän-žo armijan päkäsknik (läz 12 tuhad sodamehid). Emir paneb radsijha päministrad, ministrišton i parlamentan ühtnijoid. Emiran vald om röunatud vaiše šariatan ramuzil. Politižed partijad, profühtnendad i demonstracijad oma kel'tüd valdkundas.

Parlament om üks'kodine Konsul'tativine Nevondkund (arab.: مجلس الشورى Madžlis aš-Šura) 45 ühtnijanke. Vn 2003 Konstitucijan mödhe 30 ühtnijad valitas, emir paneb 15, no eilend valičendoid parlamentha tähäsai (2019). Vn 2017 kül'mkus emir pani nell' našt parlamentan ühtnijoikš ezmäižen kerdan. Ministrišt taričeb käskusid, parlament hüvästab niid vai oigendab toštmižümbriradmižhe, i vaiše emirale sab allekirjutada käskusid.

Kataran pämez' om Tamim bin Hamad Al' Tani, hän om nellänz' lugul emir, vs 2013 kezakun 25. päiväspäi. Päministr (6nz' lugul) — Halid bin Halifa Al' Tani vs 2020 vilukun 20. päiväspäi.

   Kacu kirjutuz: Kataran administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund jagase seičemeks agjaks (municipalitetaks, arab.: بلديات‎ baladijat).

Kataras elädas kataralaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 2 123 160 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Igähižed eläjad ottas vaiše 11,6% ristitištos (2015).

Uskondan mödhe (2010): islamanuskojad (oficialine religii) — 67,7%, hristanuskojad — 13,8%, induistad — 13,8%, buddistad — 3,1%, toižed uskojad — 0,7%, märhapanendata — 0,9%.

Toižed sured eländpunktad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Ar Rajan, Ar Rajanan tegimištzon, Ad Dačir. Vl 2010 kaik oli 13 eländpunktad enamba 10 tuh. ristituidenke.

Kaikiš suremb kogosüdäiprodukt ühtele hengele mail'mas severz'-se jäl'gmäižid vozid, US$129,360 vl 2017. Kaik KSP oli 359 mlrd US$ vl 2018 (kohtaižen ostmižmahtusen mödhe).

Ižandusen aluz om londuseližen gazan samine da eksport.

1. ↑ Kataran ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
2. ↑ Kataran Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

• Kataran röunantagaižiden azjoiden ministrusen oficialine sait (mofa.gov.qa). (arab.) (angl.)
• Kataran e-ohjastusen sait (Hukoomi — portal.www.gov.qa). (angl.) (arab.)
• Kataran Valdkundan oficialine portal (Amiri Diwan — diwan.gov.qa). (arab.) (angl.)

	Azijan valdkundad
	Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam
	1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.