Ranska
Ranska täsiväldi (ranskakielân République française) ađai Ranska (ransk. France [fʁɑ̃s]) lii staatâ Euroopist. Ton uáivikaavpug lii Pariisi. Ranskalii uáli pivnohis mađhâšemeennâm.
| Ranska täsiväldi République française (ranskakielân) |
|
|---|---|
 lippu |
 vaakun |
 Ranska sajadâh Euroopist |
|
| Staatâhäämi | täsiväldi |
| President | Emmanuel Macron |
| Uáiviminister | Jean Castex |
| Uáivikaavpug | Pariisi |
| Eres kaavpugeh | Marseille, Lyon, Toulouse, Lille, Nizza |
| Ässeeloho (2021) | 67 406 000 (árvu)[1] |
| Virgáliih kielah | ranskakielâ |
| Vaaluut | euro (EUR) |
| Äigi | UTC+1 |
| – kesiäigi | UTC+2 |
| Uánádâs | FR |
| – fiävruin | F |
| – kirdemmašinijn | F |
| Sundenummeer | +33 |
| Internet TLD | .fr |
| Motto | "Liberté, Égalité, Fraternité" |
| Aalmuglâšlaavlâ | La Marseillaise |
|
|
|
Eennâmtiätu
muteKo Ranska lii stuorrâ väldikodde, te spiekâsteh eennâm jieškote-uv oosij luándutileh čuuvtij nubijnis. Ranska uulât Atlant väldimeerâst Koskâmeerân. Veikkâ paijeel peeli Ranska vijđoduvâst lii vuáládâh, kávnojeh väldikode kuávlust meiddei ollâ váráduvah tegu Aalpah já Pyreneeh. Ranska nuorttârääjist álgá Euroop stuárráámus várádâh Aalpah já eennâm máddáápiäláá rääjist paijaan hormišis Pyrenij várádâh.
Jäävrih já juuvah
muteOllâ várádâhkuávluin kulgijdeh Ranska stuorrâ juuvah, main maaŋgah láá ovtâstum kanavaiguin. Ranska čoođâ Atlantist Koskâmeerân piäsá časijmield maaŋgâi čäcikiäinui mield.
Ranska taveuásist Eŋland kanalân kolgee Seine kolgá Pariisi čoođâ.
Haldâttâh já politiik
muteKuávlulâš jyehim
mute
Ranska kuávluh já departementeh
muteRanska tovnbeln meerâ kuávluh
mute- Válduartikkâl: Ranska tovnbeln meerâ kuávluh
Raanskan kuleh 18 kuávlu já 101 departement lasseen tovnbeln meerâ kuávluh.
| Nommâ | Vuáđulavâlâš status | Uáivikaavpug |
|---|---|---|
| Staatâ priivaatomâdâh njuolgist Ranska tovnbeln meerâ aašij ministeriö haaldâšmist (ive 2007 rääjist[2]). | Asâmettum | |
| Nomâtteh tovnbeln meerâ enâmin (pays d'outre-mer teikkâ POM), status lii siämmáš ko tovnbeln meerâ siärváduvvâst. | Papeete | |
| Tovnbeln meerâ territorio (territoire d'outre-mer teikkâ TOM) | Port-aux-Français | |
| Eromâšsiärvádâh | Nouméa | |
| Tovnbeln meerâ siärvádâh (collectivité d'outre-mer teikkâ COM) | Gustavia | |
| Tovnbeln meerâ siärvádâh (collectivité d'outre-mer teikkâ COM) | Marigot | |
| Tovnbeln meerâ siärvádâh (collectivité d'outre-mer teikkâ COM) | Saint-Pierre | |
| Tovnbeln meerâ siärvádâh (collectivité d'outre-mer teikkâ COM) | Mata-Utu |
Ekonomia
muteRáhtulâšvuotâ
muteRanskaast lii ennuv tááláá-áigásâš já ollâtásásâš ráhtulâšvuotâ. Pegâlmâsah ranskaliih automeerhah láá Peugeot, Renault já Citroën.
Eennâmtuálu
muteRanska lii Euroop merhâšitteemus eennâmtuálueennâm. Tot lii Italia lasseen maailm stuárráámus viinipyevtitteijee.
Fáádást eres soojijn
muteWikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Ranska.
Käldeeh
mute- ↑ Demography - Population at the beginning of the month - France (including Mayotte since 2014) Čujottum 3.5.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Clipperton Island Britannica. Čujottum 15.11.2021. (eŋgâlâskielân)