Tekst üüb Öömrang

Uun Nuurdfresklun jaft at tjiin Halgen. Wan'am det rocht beluket, san't man njügen, auer ian diarfaan lunfääst wurden as. Hat het man likes noch "Hamborger Halag".

A Halgen san wat apartes, auer jo so liach lei, an jo stun auer 40 daar uun't juar oner weeder. Ham sait "lunoner", wan di "Blank Hans" auer at haleg fäärt, ap tu a werwer lingt an somtidjs uk iin uun a hüsang lääpt.

Det weeder komt oober ei mätians uunluupen. Wan ei aaltuföl sturem as, do koon'am sogoor to fut troch a waas luup. Diar skal man aleewen hoker mä, diar ham uun a waas ütjkäänt. Hat sjocht diar ei efter ütj, man a priilen uun a waas kön böös jip wurd, wan a flud komt.

Iar hää en halagwerew so ütjsen:
Halgen haa man bluas saaltweeder uun hör grünj. Diaram skul'am rinweeeder drank. Uun a maden faan a werew jääw't för a tiiren en eeben küül mä weeder, diar sai's "feeting" tu. A minsken hed en "soot", det as oober nään rochten suas, man iarer en tank för drankweeder.

Üüb a werew lai en hialer rä faan diten, üüb Fer an Oomram saad'am uk "schaasen". Det wiar det ialang för a halagminsken, jodiar diten wiar faan drüget künjoks maaget.

Sant 1962 as det leewent üüb a halag aal wat ööders wurden. A hüsang haa efter det grat sturemflud modern oonker füngen, an det drankweeder komt nü för't miast troch röören faan fäästääg. Nei hüsang wurd uk föl huuger an fääster baud üs iar.

• 
  Di iansagst ialtürn mä raidsaag uun Euroopa stäänt üüb Ualun.

• Wan a halgen huuch lei, jaft at ring weder^[1]