Kannõl

Kannõl om kiilpill, miä om põhilidsõlt õdagumeresuumlaisi (võrokõsõq, setoq, eestläseq, suumlasõq, kar'alasõq jt), a ka tõisi ümbrekaudsidõ rahvidõ vana ja häste tunnõt rahvapill. Kandlõl või ollaq viis, kuus', säidse vai inämb kiilt. Vahtsõmba ao kandlil om kiili pall'o inämb. Vanal aol om sõnna kannõl pruugit egäsugutsidõ kiilpille jaos.

Väikukannõl om kõgõ vanõmb kandlõliik ja üts kõgõ vanõmbit pille. Täl või ollaq viis kooniq katstõist kiilt. Väikulkandlõl om pall'o esiqsugumaidsi mängovõttit. Saa mängiq katmis-, sõrmitsõmis- vai ka segävõttõh. Kõgõ harilikumbaq ommavaq G- vai D-duurih väikuqkandlõq. Väikutkannõld mängväq näütüses Kalkuni Mari, Lepassoni Kadri ja Väljaotsa Eva.

Külä- ja rahvakandlõq ommavaq vahtsõmaq pilliq. Hariligult om rahvakandlõl kolm akordi ja 24 viisikiilt, kõgõ harilikumbaq ommaq G-duurih kandlõq. Kiili hulk või vari'iirüq. Külä- ja rahvakandlõq ommaq väega üttemuudu, tõistmuudu om õnnõ akordikiili kotus. Küläkandlõl piät mängjä esiq akordi vällä korjama, a rahvakandlõl om kiili üteh kimbuh kuuh ja mängjä piä-i noid esiq vällä korjama. Rahvakannõld mängväq vai ommaq mängnüq näütüses Kandlõmiis Sander, vabariigi pillimiis Kandle Oss, Kasesalu Erni ja Sõna Heino. Küläkannõld mäng näütüses Rikka Aia.

Duurkandlõl ommaq ütsindä akordikeeleq ja tuud saa pruukiq saatmispillis.

Kromaatilinõ kannõl om peris vahtsõnõ pill. Tuu luudi 1952. aastagal Maala Väino puult. Kromaatilidsõ kandlõga saa mängiq egäh helüstiguh ja tuu luu väega pall'o võimaluisi esiqsugudsõ muusiga mängmises. Saa mängiq perimüs-, klassikalist-, vai esiki jazz-muusikat. Kiili om 46-58. Kromaatilist kannõld mängväq näütüses Kristi Mühling ja Anna-Liisa Eller.

• kar'alasõq: kantele, kandeleh
• latgaliq: kūkles ja kūkle
• lätläseq: kokles ja kokle
• liivlasõq: kāndla
• leedulasõq: kanklės
• mariq: kärš ja kysle
• poolakõsõq: gęśle
• suumlasõq: kantele
• tatariq: guslja, göslja ja keslja
• ts'uvassiq: kesle, kjosle ja kysle
• udmurdiq: krez
• ukrainlasõq: husli
• valgõvindlläseq: gusli
• vad'alasõq: kannõl, gusli ja guusla
• vindläseq: gusli
• vepsläseq: kandel, stribunik
• eestläseq: kannel