Mürgised imetajad
Mürgised imetajad on loomad, kes kuuluvad imetajate klassi ning on võimelised tootma mürkaineid, mida nad kasutavad ohvri surmamiseks või võitlusvõimetuks tegemiseks või vaenlaste eest kaitsmiseks.
Tänapäeval on mürki kasutavad imetajad haruldased; mürgiseid loomi on rohkem teiste selgroogsete seas: neid on palju rohkem roomajate (näiteks madude), kahepaiksete (näiteks kuld-puukonn ja mitmed teised puukonlased) ning kalade seas (näiteks Synanceia verrucosa). Mürki kasutavaid linde ei ole, kuigi mõni lind (näiteks perekond Pitohui, Ifrita kowaldi ja Colluricincla megarhyncha) on söömisel või puudutamisel mürgine.
On arvatud, et kunagi on mürgiseid imetajaid olnud rohkem. Kahe väljasurnud liigi (sealhulgas Bisonalveus browni) 60 miljoni aasta vanustel silmahammastel on vaod, mis mõnede paleontoloogide arvates annavad tunnistust sellest, et tegu on mürgihammastega. Seda järeldust on siiski kahtluse alla seatud, viidates sellele, et ka paljudel tänapäeva mittemürgiste imetajate (näiteks paljudel esikloomaliste, koaatide ja suur-käsitiivaliste silmahammastel on kogu pikkuses sügavad vaod.
Mark Dufton Strathclyde'i Ülikoolist seletab mürgi haruldust tänapäeva imetajatel sellega, et nad suudavad loomi hammaste ja küünte abil kiiresti tappa, kuna aga looma võitlusvõimetuks tegemine mürgi abil võtab rohkem aega. Mürgised pilukoonud ongi koerte, kasside ja mangustlaste poolt oma elupaikadest kõrvale tõrjutud.
Allpool on loetletud mürke ja kahjulike aineid kasutavad imetajad.