Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Perekonda kasutatakse elavate ja fossiilsete organismide bioloogilises klassifikatsioonis. Perekond ja kõrgemad taksonoomilised astmed nagu sugukond on kasutusel elurikkuse õpetuses, eriti just fossiilide uuringutes, sest neid ei ole alati võimalik täielikult identifitseerida liigilisel tasandil. Perekonnal ning sugukonnal on tavaliselt pikem stratigraafiline ulatus kui liigil, seetõttu on parem uurida fossiile teisel või kolmandal tasemel (vastavalt siis perekond või sugukond). Perekonna koostis on taksonoomiliselt kindlaks määratud.
Termin tuleb ladinakeelsest sõnast genus (järeltulijad, perekond, sugu).[1] Binomiaalse klassifikatsiooni skaalal järgneb perekond liigile, perekonnale järgneb sugukond.
Üldnimetus
muudaPerekonna klassifikatsioonil on oluline roll binaarses nomenklatuuris ning see on bioloogilise nomenklatuuri süsteemi alus. Liigi nimi koosneb perekonnanimest, mis kirjutatakse alati suure tähega, ja liigiepiteedist, mis märgitakse väikese tähega. Näiteks Homo sapiens, milles Homo tähistab perekonda ja sapiens liigi epiteeti.
Binaarne nomenklatuur
muudaNimede teadusliku kirjapaneku (binaarne nomenklatuuri) reeglid on paika pandud nomenklatuurikoodeksis. Nimi sõltub sellest, millist tüüpi organismiga on tegu ja millisesse riiki ta kuulub. Ladinakeelne teaduslik nimetus võimaldab kasutada liiginimesid rahvusvaheliselt, kuna sellest saavad aru eri rahvustest teadlased. Ladinakeelsete nimetuste kasutamine ühise teaduskeelena vähendab segadust, mis võib tekkida tavanimede kasutusega, kus ühel sõnal võib olla mitu tähendust (näiteks elk tähendab inglise keeles nii põtra kui ka hirve), või kui ühel isendil on mitu nime (näiteks jänes ja haavikuemand). Erandjuhtudel võivad mõnede riikide taksonoomid määrata perekondi erineva nomenklatuurikoodi järgi.
Binaarse nomenklatuuri pöördelisus
muudaLiigi üldnimetus võib sisalduda madalamate taksonite nimede koostises. Näiteks: Canis lupus on halli hundi teaduslik nimetus, perekond Canis on perekonna üldnimetus koertele ja tema lähimatele sugulastele ja lupus tähistab spetsiifilist epiteedinimetust hundi jaoks (kasutatakse liigilisel tasemel nimetustes). Sarnaselt on Canis lupus familiaris kodustatud koera nimetus.
Kõrgemate tasemete taksonoomiliste gruppide nimetused tulenevad sageli perekonna nimetusest, nagu näiteks sugukond Canidae tuleb nimest Canis. Loomulikult pole mitte kõik kõrgemate taksonite nimetused tuletatud perekonna nimedest. Näiteks kiskjaliste nimetus Carnivora määrab ära, millisesse seltsi koer kuulub.
Nimede mitmekordsest kasutamisest tulenevad probleemid
muudaÜhe riigi piires on lubatud anda ainult üks teaduslik nimetus, sama nime ei või kasutada korduses näiteks järgmisel taksonoomilisel tasandil. Nii võib teha aga erinevates riikides. Kuigi see on mahalaidetud loomanimetuste nomenklatuuri rahvusvahelise koodi reeglites ja taimede nomenklatuuri rahvusvahelises koodis, on siiski umbes viis tuhat nimetust, mis on kasutusel erinevate taksonite kirjeldamisel. Näiteks, Anura on nimetus konnade seltsi jaoks, samuti kasutatakse seda sama nimetust ühe taimeperekonna nimetuseks. Aotus tähendab nii perekonda kuldoad kui ka ööahve, Oenanthe on perekonna nimetus nii kivitäksile (linnuriigist) kui vesiputkele (taimeriigist), Prunella on perekonna nimetus raatile (linnuriik) samamoodi käbiheinale, mis kuulub taimede hulka ja viimaks Proboscidea on seltsi nimeks elevantidele samas ka perekonna nimetuseks saatanaküünele (taimeriik).
Sama riigi piires võib üht konkreetset nimetust kasutada ainult korra. See seletab ka, miks perekond nokkloom on nimetatud kui Ornithorhynchus – George Shaw nimetas selle algselt Platypus 1799. aastal, kuid see nimi oli Johann Friedrich Wilhelm Herbsti poolt juba 1793. aastal antud ambroosia mardikate grupile. Nimetusi, mis on vormilt üht tüüpi, aga rakenduvad erinevatele taksonitele, kutsutakse homonüümideks. Kuna mardikas ja nokkloom on mõlemad loomariigi esindajad, ei saanud nime Platypus kasutada mõlemal puhul. Aastal 1800 nimetas Johann Friedrich Blumenbach nokklooma ümber Ornithorhynchus .
Liigi nime kirjutamise viisid ja reeglid
muudaTeaduslike nimetuste reeglite ehk binaarse nomenklatuuri järgi peaks perekondade nimede moodustamisel olema kindel vorm. Praktikas on paljud perekonnad endiselt vana nimega ehk nad kuuluvad uude seltsi või sugukonda, mis eeldaks ka nime muutmist, kuid eksisteerivad endiselt vana nimega, mis nomenklatuurikoodeksi järgi pole enam õige. Zooloogias määratakse liikide nimed holotüübi (liigi kirjeldusele aluseks olnud isend) järgi. Rohkem infot liikide nimetamise süsteemi kohta leiab, kui vaadata klassifikatsiooni või nomenklatuurikoodeksit.
Juhis taksonite määramiseks
muudaTaksonoom peaks perekonna kirjeldamisel järgima kolme kriteeriumi:
- monofüleetiline – kõik esivanemate taksonist pärit järglased on samas grupis;
- mõistlik kokkusurutus – ilma tungiva vajaduseta pole mõtet perekonda laiendada;
- erisus – evolutsioonilise erisuse kriteerium. DNA järjestuste muutumised on pigem kohastumise tagajärjed kui evolutsioonilistest liinidest kõrvalekaldumised, välja arvatud siis, kui tegemist on geenivoolu otsese inhibeerimisega.