Mürgised imetajad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
| (ei näidata 11 kasutaja 15 vahepealset redaktsiooni) | |||
3. rida:
Tänapäeval on mürki kasutavad imetajad haruldased; mürgiseid loomi on rohkem teiste [[selgroogsed|selgroogsete]] seas: neid on palju rohkem [[roomajad|roomajate]] (näiteks [[maod|madude]]), [[kahepaiksed|kahepaiksete]] (näiteks [[kuld-puukonn]] ja mitmed teised [[puukonlased]]) ning [[kalad]]e seas (näiteks ''[[Synanceia verrucosa]]''). Mürki kasutavaid [[linnud|linde]] ei ole, kuigi mõni lind (näiteks [[perekond (bioloogia)|perekond]] ''[[Pitohui]]'', ''[[Ifrita kowaldi]]'' ja ''[[Colluricincla megarhyncha]]'') on söömisel või puudutamisel mürgine.
[[Pilt:Dixi-Solenodon cubanus.png|
On arvatud, et kunagi on mürgiseid imetajaid olnud rohkem. Kahe väljasurnud liigi (sealhulgas ''[[Bisonalveus browni]]'') 60 miljoni aasta vanustel [[silmahambad|silmahammastel]] on vaod, mis mõnede paleontoloogide arvates annavad tunnistust sellest, et tegu on mürgihammastega. Seda järeldust on siiski kahtluse alla seatud, viidates sellele, et ka paljudel tänapäeva mittemürgiste imetajate (näiteks paljudel [[esikloomalised|esikloomaliste]], [[koaati]]de ja [[suur-käsitiivalised|suur-käsitiivaliste]] silmahammastel on kogu pikkuses sügavad vaod.
[[Mark Dufton]] [[Strathclyde'i Ülikool]]ist seletab mürgi haruldust tänapäeva imetajatel sellega, et nad suudavad loomi hammaste ja küünte abil kiiresti tappa, kuna aga looma võitlusvõimetuks tegemine mürgi abil võtab rohkem aega. Mürgised [[pilukoonu]]d ongi [[koer]]te, [[kass]]ide ja [[mangustlased|mangustlaste]] poolt oma elupaikadest kõrvale tõrjutud.
==Mürgiste imetajate loend==
Allpool on loetletud mürke ja
;[[Kuuba pilukoonu]] (''Solenodon cubanus'') ja [[haiiti pilukoonu]] (''Solenodon paradoxus''): Pilukoonud näevad välja nagu suured ilma okasteta [[siil]]id. Mõlemal liigil on mürgine hammustus; mürk eritub teise alumise [[lõikehammas|lõikehamba]] vaos asuvast muundunud [[süljenääre|süljenäärmest]].
;[[Nokkloom]] (''Ornithorhyncus anatinus''): Isastel on tagajalgadel mürgikannus. Kannused on ka [[sipelgasiillased|sipelgasiillastel]], kes samuti kuuluvad [[ainupilulised|ainupiluliste]] [[selts (bioloogia)|selts]], kuid neil pole toimivaid mürginäärmeid.
[[Kategooria:Imetajad]]▼
;[[Vesimutt]] (''Neomys fodiens''): Mürgine hammustus.
;[[Ameerika kehik]] (''Blarina brevicauda''): Mürgine hammustus.
;[[Kehik]]ud ''[[Blarina carolinensis]]'' ja ''[[Blarina hylophaga]]'': Võib-olla mürgine hammastus.
;[[Kukang]] (''Nycticebus coucang''): Nende põlvealused näärmed eritavad higiste sokkide moodi lõhnavat mürki. Et kaitsta oma poegi kiskjate eest, katavad nad pojad sellega ning panevad seda endale suhu, nii et alumistelt lõikehammastelt eralduv mürk annab neile mürgise hammustuse.
;[[Vinuklased]] (sugukond ''Mephitidae''): [[Skunk|Skungi]] ja tema sugulaste [[anaalnäärmed]] võivad eritada kahjulikku vedelikku. Lisaks halvale lõhnale võib see põhjustada nahaärritust ning silma sattumisel ajutist pimedust. Mingil määral on see võime ka mõnel [[kärplane|kärplasel]], näiteks [[zorilla]]l (''Ictonyx striatus''). Ka [[soomusloom]]ade anaalnäärmed võivad eritada kahjulikku haisvat vedelikku. [[Kappleri vöölane]] võib ohu korral eritada muskusehaisu.
▲[[Kategooria:Imetajad]]
[[Kategooria:Mürgid]]
| |||