Uniküla mõis (Sangaste)

See artikkel Sangaste kihelkonna Uniküla mõisast; Virumaa Väike-Maarja kihelkonna mõisa kohta vaata lehekülge Uniküla mõis

Uniküla mõis (saksa keeles Unniküll) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal^[1].

Mõisale kuulus 1577,07 ha müümata mõisamaad, 27,5 ha müüdud mõisamaad, 146,78 ha müümata talumaad, 942,38 ha müüdud talumaad, 1 ühik müüdud mõisamaad, 18 talu.

Keskajal kuulus Uniküla Tartu piiskopkonna Kärkna kloostrile. Vene-Poola sõja (1562–1582) järel Poola kuningas Stefan Batory andis suurema osa Kärkna abtkonna mõisatest kloostri maa-alal kuninglikele majandusmõisatele, nende hulgas ka Conrad Taube^[2] mõisa, Uniküla, Lätiküla (Lettenküll) ühes Pextega, Morajerwe^[3] ja Morajerwe Jorikasega, Tammepee ja Luua mõisa. Tasuks selle eest andis kuningas Stefan Batory 28. veebruaril 1585 Conrad Taubele, kes oli Võnnu vojevoodkonna „veinikallaja" (der Mundschenk), Laatre mõisa ühes Wainkkatzi, Tõlliste, Mõisamaa, Uneküla, Hastikuse, Rama, Herru ja Bella külaga^[4].

1807- aastal müüdi mõis Elisabeth von Gersdorffile, 1821. aastal müüdi Tõlliste ja Uniküla mõisa 75 000 hõberubla eest krahv Friedrich von Mengdenile. Mõis rajati 1829 Tõlliste mõisast eraldatud alast.^[5] 1829. aastal müüs krahv Friedrich Mengden Uniküla mõisa vürst Magnus Barclay de Tollyle (1798–1871), kes omakorda müüs selle 15. juulil 1860 paruness Marie Campenhausenile (sünd. von Smitten). 1886. aastal müüs Balthasar von Campenhausen müüb Uniküla mõisa Friedrich Hübbele, 1893. aastal müüs see mõisa Eduard von Kreuschile, 1895. aastal müüdi mõis kaupmees Friedrich Hübbele, 1902. aastal omandas mõisa õigusteaduste doktor professor Woldemar von Rohland, 1906. aastal omandas mõisa Georg von Zur Mühlen, 1911. aastal Sofia Durasov, 1912. aastal Arnold von Gersdorff^[6].

Mõisa viimane omanik 1919. aastal oli Arnold von Gersdorff.