Tagavere mõis

See artikkel on Lääne-Nigula kihelkonna mõisast; Tagavere mõisaks nimetati ka Saaremaa Jaani kihelkonna Arju mõisat

Tagavere mõis (saksa keeles Tackfer) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal^[1]. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Lääne maakonda Lääne-Nigula valda.^[2]

Mõisat mainiti esimest korda 1493^[1]. Jorge Hoeseden müüs 1563. aastal Tagavere Läänemaa stiftifoogtile Klaus Aderkasile, kellele mõis 1568 üle anti. Kui Rootsi vallutas Läänemaa, siis Aderkas põgenes ja mõis riigistati. 1564. aastal läänistas Rootsi kuningas Erik XIV 24 adramaad 35 adratalupoja ja 24 üksjalaga Heinrich Ruuthile, Heinrich von Fuldale ja Hans Crafftile. 1584. aastal koostatud väljaostulepingu alusel Kärbla mõisniku Klaus Aderkasi ja Johann Maydelli vahel, valdas mõisa viimatimainitu. 1589. aastal müüs Klaus Aderkas oma naise Elisabeth Schlippenbecki nõusolekul mõisa Johan Zöge lesele Margaretha Gilsenile.

1616. aastal pärandas Otto von Zöge kogu oma vara, sealhulgas Tagavere mõisa Tallinna ja Eestimaa asehaldurile Gabriel Bengtsson Oxenstiernale. 1650. aastal müüs Gabriel Bengtsson Oxenstierna Tagavere ooberstleitnant Fabian von Aderkasile Salajõelt. 1688. aasta reduktsioonikomisjoni otsusega vabastati Tagavere reduktsioonist ja jäi Fabian von Aderkasi pärijatele. 1699. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai poeg Otto Reinhold von Aderkas Tagavere mõisa, surnud tütre Anna Sophia lapsed aga Kirimäe mõisa. 1730. aasta pärandavara jagamise lepinguga jäi Tagavere mõis Georg Gustav von Aderkasile (1699–1774). 1782. aasta pärandavara jagamise lepinguga oli pärij tema poeg Reinhold Wilhelm von Aderkas (1729–1814), kes sai alloodimõisa Tagavere ja meesläänimõisa Salajõe mõisa. 1812. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai Tagavere mõisa ja Suureniidu heinamaa rittmeister Wilhelm Fabian von Aderkas (1771–1838).

1841. aastal omandas mõisa avalikul müügil Gotthard Eugen von Ungern-Sternberg (1811–1902), kes 1852. aastal müüs Tagavere mõisa Alexandrine von Ungern-Sternbergile (sünd von Rosenbaum).

1884. aastal asutas Alexandrine von Ungern-Sternberg, oma surnud mehe Karl Gustav Andreas von Ungern-Sternbergi (1821–1876) testamendi täiteks fideikomissi. Tagavere liideti krahv Ewald Ungern-Sternbergi poolt asutatud fideikomissiga Võnnu-Jõesse-Keskvere-Ungru.

1904. aastal päris Tallinna Ringkonnakohtu nõusolekul fideikomissi, Karl Gustav Andrease vennapoeg krahv Ewald von Ungern-Sternberg. 1910. aastal kinnitati, pärast krahv Ewald Ungern-Sternbergi (1863–1909) surma fideikommissi pärijaks on tema vend krahv Klaus von Ungern-Sternberg (1877–1934). Talle kinnistati Tagavere, Võnnu, Ungru, Vidruka, Keskvere, Jõesse mõisad^[3].

Mõisa viimased omanikud enne 1919. aasta mõisate võõrandamist olid Ungern-Sternbergid^[1].

Mõisa peahoone on hävinud^[1].