Taapirlased
Taapirlased (Tapiridae) on kabjaliste seltsi kuuluv imetajate sugukond, kes on levinud Lõuna- ja Kesk-Ameerika ning Kagu-Aasia metsades ja vihmametsades.[1]
| Taapirlased | |
|---|---|
 India taapirid | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kabjalised Perissodactyla |
| Sugukond |
Taapirlased Tapiridae Brünnich, 1772 |
Välimus
muudaTaapirlased on kõige primitiivsemad tänapäevased kabjalised. Nende eesjalgadel on neli ja tagajalgadel kolm varvast. Kõigil jalgadel on kõige tugevamini arenenud kolmas varvas, millele langeb keha põhiraskus. Varvastel on väheldased kabjad.[2]
Taapirlased on kogukad loomad, kes kaaluvad 225–300 kg, tüvepikkusega 180–200 cm ja õlakõrgusega 75–120 cm. Saba on lühike, 5–10 cm. Taapiritel on väike liikuv lont, mis on tekkinud nina ja ülamoka liitumisel. Silmad on väikesed, kõrvad lühikesed. Hambaid on 42–44. Ülemised välimised lõikehambad on pikenenud. Taapirlaste paks nahk on tavaliselt kaetud lühikeste karvadega.[2]
Eluviis
muudaTaapirid on rahulikud ja kartlikud loomad, kes elavad enamasti väikse karjana. Taapirlased asustavad soiseid metsi ja võsasid. Nad on oma töntsaka keha kohta väga liikuvad ja suudavad hästi hüpata. Sageli istuvad nad tagajalgadel, mis on kabjaliste puhul ebaharilik. Taapirid ujuvad hästi ja sukelduvad kas veetaimede otsimiseks või vaenlaste eest põgenemiseks.[2]
Toitumine
muudaToiduotsingule siirdub taapir öösel. Londi abil saab taapir toiduks oksi, lehti, samblikke, veetaimi ja puuvilju haarata, vees olles kasutab ta lonti hingamistoruna.
Paljunemine
muudaTaapiri tiinus kestab 390–400 päeva. Korraga sünnib üks poeg, kes meenutab värvuselt metssea põrsast, olles samasuguste heledate triipude ja täppidega muidu tumeda karvastiku taustal.[2]
Taapirid saavad suguküpseks 3–5 aasta vanuselt, emased varem kui isased. Heades tingimustes võib emane taapir poegida üle aasta. Nad elavad 25–30 aastat nii vabas looduses kui ka loomaaias.[1]
Ohud
muudaTäiskasvanud taapiritel on vähe looduslikke vaenlasi. Taapireid söövad jaaguarid, tiigrid, krokodillid ja isegi anakondad. Taapireid kaitseb kiskjate eest väga paks nahk kaelal.
Kõige rohkem ohustavad taapireid inimesed, kes kütivad neid liha pärast ja hävitavad nende elupaiku. Mitmed Lõuna-Ameerika rahvad kasutavad taapiri kehaosi rahvameditsiinis, näiteks usuvad nad, et taapiri süda võib ravida langetõbe. Viimasel ajal on kõigi taapiriliikide arvukus vähenenud ja nad on kõik looduskaitse all.[3]
Kohates inimest
muudaTaapirid on tavaliselt häbelikud ja peidulise eluviisiga. Vaenlaste eest kaitsevad nad end vette sukeldudes või põgenedes. Kuid enesekaitseks võivad nad inimestki rünnata, kasutades selleks oma võimsaid lõugu. 1998. aastal ründas emane taapir Oklahoma loomaaia töötajat, kes sisenes tema puuri, kus oli ka taapiri kahekuune varss, ja vigastas raskelt töötaja kätt.[4] 2006. aastal läks Corcovado rahvuspargis kaduma tollane Costa Rica keskkonnaminister Carlos Manuel Rodriguez Echandi, kes oli taapiri rünnaku tõttu vigastatud.
Süstemaatika
muudaSelles sugukonnas on vaid üks tänapäevani säilinud perekond – taapir (Tapirus).[1] Perekonda kuuluvad järgmised liigid:
- Tapirus terrestris – tasandikutaapir ehk ameerika taapir
- Tapirus bairdi – hiidtaapir ehk keskameerika taapir
- Tapirus pinchaque – mägitaapir
- Tapirus indicus – aasia taapir ehk india taapir
Mõõtmetelt ja massilt on neist kõige suurem aasia taapir.[2]
Tehistingimustes on tasandikutaapir ja hiidtaapir andnud omavahel sigimisvõimelisi järglasi.[5]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Tapiridae". Animal Diversity Web. Vaadatud 26. detsembril 2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Loomade elu", 7. kd., lk. 305
- ↑ "All About the Terrific Tapir". Tapir Specialist Group. Vaadatud 27. detsembril 2017.
- ↑ Jay Hughes (20. november 1998). "Woman's arm bitten off in zoo attack". Vaadatud 27. detsembril 2017.
- ↑ Eugene M. McCarthy. "Tapir Hybrids". Vaadatud 27. detsembril 2017.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Taapirlased |